Saade #41: Nelli Janson (LHV)

8 kommentaari

• Kristi, kas rääkisid saates sellest exceli tabelist, mis järgneval lingil ?
  http://www.dividendinvestor.ee/2016/02/20/kusimus-lugejalt-kas-valida-lhv-kasvukonto/

  Muidu väga põnev saade. Jõudu ja Jaksu teile !

  • Tere, elx!

    Ei, minu käes on üks veidi teistsugune variant, mis võrdleb veidi rohkemat kui ainult kasvukonto vs LHV tavakonto. Aga dividendiinvestori lehel olev info on ka alustuseks täiesti hea!

• Seekordne saade oli hea ja huvitav nagu ikka. Nii hoida 🙂

  Aga…üks asi, mida ma olen märganud kogu selle investeerimise/ühisrahastuse buumi juures on pidev finantshariduse probleem. Ma ei ole siiamaani aru saanud, kust koolidest tulevad need inimesed, kelle jaoks on liitintress ja protsendi arvutus midagi tõeliselt imelist. Täiesti tavalised matemaatika programmi osad. Saate külaline väitis otse, et kiirlaenuvõtjaid on palju, sest koolis ei räägita liitintressist ja protsendi arvutamisest. Kus on meie riigis sellised koolid? Laenuvõtjate suur arv peitub ka ju milleski muus.
  Kohe järgnevalt jäi kõlama saates mõte, et muid õppeaineid on õppekavades liiga palju ja finantsharidust puudutavat liiga vähe. Eriti huvitav oli väide, et kui Nelli oleks koolis Pythagorase teoreemi asemel õppinud liitintressi, siis oleks olnud investeerimisega lihtsam alustada. Esiteks on väga, väga raske uskuda, et ENSV ajal ei õpetatud liitintressi. Teiseks, mis saaks kõigist neist inimestest, kellest oleks tulnud insenerid, aga Pythagorose teoreemi asemel pakuti neile kvaliteetset finantsharidust( rõõmsameelne õpetaja klassi ees, kes räägib Läti ühisrahastusportaali raha panustamisest). Kas hiljem väidaksid nad, et oleks mulle kooliajal Pythagorose teoreemi õpetatud oleks mu hilisem insenerikarjäär kergemini alanud? Kehalise kasvatuse õpetajate arust on ka kindlasti kõige parem haridus selline, kus esmaspäevast reedeni on kõik tunnid suusatamist…

  • Hei, Indrek!
    Plaanin sellest teemast ka ilmselt oma blogis pikemalt kirjutada, aga kuna olen koolisüsteemis sees, siis oskan vast veidi valgust heita teemale.
    Liitintress ja protsent – jah, need on õppekavas sees, aga kui oled kunagi lugenud matemaatikaõpikuid, siis näed kohe muret – teemade kohta kokku kirjutatud ülesanded on nii elukauged, et õpilastel ei käi ära klikk. Jah, nad suudavad ülesandeid lahendada aga nad ei mõista rakendamist, mis ongi probleem nr 1. (Hea näide siin viimaste aastate põhikooli matemaatika eksamid, kus õpilased “eluliste” ülesannetega põrusid.)
    Haridusuuringud Eesti kohta näitavad seda – oleme tipus rahaasjadesse puutuvate teoreetiliste teadmiste koha pealt (ehk teame, mis liitintress on); aga oleme viimased rakendamise koha pealt (ehk ei mõista kuidas seda pärisellu üle kanda). Ehk selline parajalt ümmargune probleem, mida lahendada. Eriti kuna puhast majandust on vähestes koolides ja teoreetilise matemaatilise baasi sidumine praktilise rakendamisega sõltub väga konkreetsest klassi ees olevast õpetajast (ja sellest, et liitinressi majanduslik rakendamine kuulub tegelikult majandusmatemaatika elementide nimelisse valikainesse, millest enamik õpilasi võivad ka üldse und näha). Pluss, kohustusliku matemaatikaeksamiga oleme saavutanud olukorra, kus üritame kõikidele diferentseerimise selgeks teha sõltumata sellest, kas tegemist on tulevase inseneriga või mitte, seega lülitavad ka paljud õpilased ennast matemaatikast mingi hetk lihtsalt välja (nt 10.-11. klassiks, kus alles liitintressi põhjalikult õpitakse!).

• Pisa testi ülesanded on ka “elulised” ja neid lahendavad õpilased kuuldavasti väga hästi. Tundub, et probleem on hoiakus, mis õpilastel kooli vältel välja kujuneb: et koolis õpitavad asjad polegi mõeldud tegelikus elus rakendamiseks, vaid tegelik elu on hoopis midagi muud. Seetõttu ei tule mõtet, et äkki prooviks reaalselt ettekerkinud probleemi lahendada kooliteadmiste abil. Võimalik, et liiga vähe on olnud näiteid ja eeskujusid, kuidas matemaatikat oma elus kasutada.

  • Võib olla ka tõsi. Kahjuks siiski PISA testi statistika info kohta sinu väidet ei kipu tõestama (link all) – eesti õpilased on just super pigem faktiteadmiste ülesannete puhul aga kõrgemate tasemete (5-6) lahendajaid on meil vähe ja statistiliselt iga 10. põhikooli õpilane omab piisavalt nõrka funktsionaalse lugemise oskust, et tal läheb tulevikus elus hakkama saamisel raskeks. Eks üldstatistikas oleme ikka tugeval kohal pigem “ära õppimise kultuuri tõttu”, aga siin tuleb panna tähele meie väikest rahvastiku hulka, kus tulemused võiksid olla märkimisväärselt paremad.

    (P.S kui PISA huvitab, loe HTMi kokkuvõtet, seal on ka sellest elulise asja teemast räägitud, üks väljavõte: “• Matemaatika üldiste rakendamispädevuste skaalade analüüs näitas, et eesti õpilased on väga head matemaatika rakendajad just rakendamise selles etapis, kus pearõhk on olemasoleva matemaatilise mudeli lahendamisel. Nõrgemad on meie tulemused aga matemaatika rakendusvõimaluste nägemises, vastava mudeli koostamises ja saadud matemaatilise tulemuse tõlgendamises igapäevaelu kontekstis.”) http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/PISA%202012/PISA%202012_Eesti%20tulemused.pdf

• Eks see õpetatava sidumine päriseluga on jah pigem problemaatiline. Ma sain alles pärast keskkooli aru, et trigonomeetria võib päriselt ka kasulik olla, kui on vaja õiges mõõdus detaile lõigata puidust.
  Vektorite kasulikkus selgus alles ülikoolis jne jne.

  Jään siis seda finantshariduse blogiposti ootama 🙂

• Ma vastaks ise ka väikese hilinemisega Indrekule (kuigi Kristi ütles juba peamise ära ka).
  Indrek, ilmselt jah jätsin saates rõhutamata asjaolu,et liitintressi küll õppekava järgi ju täitsa õpetatakse, aga kuidas ja kus see reaalses elus kasutusse tuleb, sellest ei räägi keegi. Ehk siis pidasin silmas seda,et e vähem rõhku teemadele, mis tõesti vaja ainult spetsiifilises valdkonnas (usun, et ühe tõelise inseneri kutsumust ei lämmata ära lisatunnid finantsteadmistest, pigem oskab ta oma sissetulekuid paremini kasvatada hoopis) ja rohkem elulisi näiteid sellest, kuidas se va liitintress võib meid elu jooksul oluliselt rikkamaks (investeerimine) või vaesemaks (kiirlaenud) teha. 🙂