Saade #5: Varaklassid
Hei, Tanel! Väga pikk ja põhjalik kommentaar. Võttis kohe aega, et see mõttega läbi lugeda! :) Aktsiate osas nõustun Sinuga:…
Millised on erinevate varaklasside plussid-miinused ja oodatav tootlus?
Investeerimisega alustades on üks keerulisemaid küsimusi “Kust ma alustan?”. Otsuse tegemiseks on vaja olla teadlik kõikidest oma võimalusest ning igal varaklassil on oma plussid ja miinused, mis ei pruugi esmapilgul kohe silma jääda. Seetõttu käimegi selles saates üle kõige olulisemad varaklassid (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, hüpoteeklaenud, ühisrahastus, sotsiaalpangandus, väärismetallid ja ettevõtlus). Lisaks saavad vastuse kaks lugejaküsimust – miks eelistame rahavoogu kapitalikasvule ning millist tootlust võiks erinevatelt varaklassidelt oodata. Veidi saab puudutatud ka varaklasside käitumine kriisisituatsioonis.
Aktsiad ja võlakirjad on läbi aegade väga populaarsed olnud. Kui vaadata ajaloolist tootlust on mõistlik panustada 12% tootlikkuse peale, ent aastad pole vennad, seega võib tulla ette nii +30% kui ka -30% aastaid. Võlakirjadele ligipääs on väikeinvestorile võib-olla mõnevõrra keeruline, ent stabiilsust võiks neist justkui oodata (Eleringi ja Eesti Energia võlakirjad).
Kinnisvara on tihti eestlaste lemmik. Miinuseks on suur kapitalivajadus. Sageli alustatakse flippidest (osta-paranda-müü) ning liigutakse edasi üürikinnisvara suunas. Kinnisvaramaailma lähevad ka hüpoteeklaenud – näiteks kui idee on mõnel sõbral ja laenad talle raha saades vastu hüpoteegi objektile.
Ühisrahastus ja sotsiaalpangandus on algajate kindel lemmik, ent miinuseks on lühike ajalugu. Eeldada võiks aktsiaturule sarnast tootlust, ent tuleb arvesse võtta kriisi võimalikke mõjusid. Samuti tuleb panna tähele seda, et ühisrahastuse kaudu kinnisvarasse investeerimine pole siiski kinnisvarainvesteering vaid laen.
Väga konservatiivsete investorite lemmikuks on sageli kuld. Pikas perspektiivis võib ennast kulla abil kindlustada nii sõja kui ka zombie’de vastu, ent likviidsust investeeringul sisuliselt pole. Hõbeda ühisostud on saanud millegipärast populaarseks, mis on omamoodi kummaline.
Tähelepanuta ei saa jätta ka ettevõtlust. Kui inimesed aktsiaturul kõike oma raha ühte aktsiasse sageli ei mõtleski paigutada, siis ettevõtluse puhul kipub olema eriti oma ettevõttega tugev emotsionaalne side ning investeeritakse kogu raha tagasi ettevõttesse.
Oluline on aga see – portfellis võiks olla ideaalselt 2-3 varaklassi, sest turu erinevates faasides käituvad investeeringud erinevalt. Ühed kukuvad varem ning taastuvad kiiremini, teised “lainetavad” aeglasemalt.
Viidatud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020.
Viidatud Tony Robbinsi raamatud “Sisemine jõud” ja “Money: Master the Game”.
Täname Sind tagasiside eest! Tagasiside nii blogide pidamisel kui Investeerimisraadio tegemisel on äärmiselt oluline, sest vaid seeläbi saame teada kas meie tegemisi tegelikult ka jälgitakse.
IPO’de osas on Sul hea tähelepanek. Järgmises uudistesaates tuleb kahest IPOst natukene rohkem juttu! 🙂
Binaarsete optsioonide kohta on Rahafoorumis kirjutanud Taavi Pertman mitmeid lugusid. Üks nendest on loetav siit: http://rahafoorum.ee/4-kusimust-binaarsete-optsioonidega-kauplemisest/
Nõustun Taaviga ja ütlen, et binaarne optsioon on raudne võimalus oma raha kaotada ja sellest tasub eemale hoida. Ka Ponzi skeemis saavad esimesed alati raha tagasi, jättes viimastele näpud. Mõistlikum oleks ennast kurssi viia börside, ühisrahastuse, hoiu-laenuühistute ja kinnisvarainvesteeringutega.
Olen selle Money: Master the game raamatu läbi lugenud ja sellist asja küll ei mäleta, et Tony Robbins oleks soovitanud kulda investeerida?!?
Küll oli seal välja toodud mitmete kuulsate ja tegijate fondijuhtide soovitusi portfelli osas, sealhulgas ka Ray Dalio all weather allokatsiooni lihtsustatud variant.
Võib ju öelda küll, et tagantjärgi on lihtne neid jaotusi teha, aga arvestades selle mehe track recordit ja et nad on seda aja jooksul reaalselt kasutanud (küll keerulisemate nüansside ja analüüsidega jmt), siis usun, et see tema soovitatud allokatsioon on umbes paarkümmend korda parem ja põhjendatum, kui enamike blogijate arvamused ning tõenäoliselt pikas perspektiivis ka kordades tootlikum kui mõni triviaalsem allokatsioon stiilis 1/3 kinnisvara, 1/3 aktsiad ja 1/3 võlakirjad/ühisrahastus.
Muidugi jah, kõige sobivam allokatsioon sõltub ikkagi konkreetsest inimesest ja tema eesmärkidest, sest juba ainuüksi seal raamatus on mitmeid fondijuhte, kes rakendavad selles osas radikaalset erinevat strateegiat ja ületavad ometi pidevalt turgu. Ehk sellist ühte igikestvat kuldmuna ilmselt reaalses maailmas ei eksisteeri tõesti 🙂
Jään Sulle siin vastuse võlgu kas Tony Robbins oma raamatus tegelikult soovitas kulda osta või mitte, ma ei ole seda raamatut ise lugenud. Siiski aga kui üldiselt veebist otsida “Tony Robbins gold” märksõnu, siis leidub mõningaseid (küll 2012. aastast) märkmeid, et toona oli ta tugevalt pull kulla suhtes.
http://www.zerohedge.com/contributed/2012-06-14/tonyrobbins-bullish-gold-faber-and-bass-his-financial-gurus
All-weather allocation osas on Sul õigus, tegu oli Ray Dalio poolt välja pakutud allokatsiooniga. Mina ise kuulsin sellest ühes teises podcastis, kus Ray Dalio tegemiste kohta palju arutletakse. Sealt jäi ta mulle kõrva kui potentsiaalne võimalus oma varade tootlus hoida kullale sobival perioodil tasakaalustavana.
Blogijate hajutamise ideest saan mina aru sedasi, et enamasti ei ole meie Buffeti taseme väärilised ehk tavainvestoril ei ole mõtet osta vaid Tallinna Vee aktsiat ning loota, et see toimib tema jaoks hästi. Pigem võtta võrdselt mitut erinevat aktsiat, mis omavahel väga tugevalt ei korreleeruks. Samamoodi erinevate varaklassidega: võta kinnisvara, võta aktsiaid ning hoia väike osa rahast ühisrahastuses / väärismetallina. Samas aga ei suudaks meie minna Dalio soovitustesse sisse.
“stocks, 30% of your portfolio; long-term U.S. Treasurys, 40% (that’s not a misprint); intermediate Treasurys, 15%; gold, 7.5%; and commodities, 7.5%.”
Olgu, aktsiaid 30% ei ole probleem, kuid kuidas läheneda USA võlakirjadele? Või kuidas osta kulda 7.5% portfellist kui Sul on kogunenud näiteks 50 000€? Eks siin tuleb sellist rätsepalahendust kasutada ja Dalio soovitus on pädev pigem üle 1 miljoni dollarilise väärtusega portfellidele.
Igatahes palju tänu kitsaskohtadele viitamise eest! Konstruktiivne kriitika annab meile võimaluse arendada kvaliteetsemat dialoogi ning sunnib rohkem kontrollima algtõdesid ja fakte.
Tony jah ei soovita seda vist ise otseselt, aga ta toetab seal minu teada tugevalt Dalio ideed, et on “majandushooajad” ja sealt tuleneb kogu see kulla värk. Minu loetavates blogides on raamat nii palju vastu päid ja jalgu saanud just selle kullateema pärast, et ma pole jõudnud ette võtta, et oskaks palju detailsemalt rääkida.
Ju siis hakkas neile hambusse see pisidetail ja vaadati puud ilma metsa nägemata. Isiklikult ei mäletanud üldse, et raamatus kulda oleks väga kuskil mainitudki 🙂
Ilmselt vaatasin metsa ja jätsin puud erilise tähelepanuta.
Eile hilisõhtul mõtlesin, et kuulan natuke investeerimisraadiot enne magama minekut. Lõpuks juhtus aga nii, et kuulasin lõpuni ja sain üsna hilja magama 🙂 Hea kuulamine oli jällegi, aitäh.
Et Teil päris igav ei oleks, siis mõtlesin natuke kommenteerida ka. Üldiselt tundub mulle, et selline 6-12% tootlus erinevatest varaklassidest on üsna mõistlik ootus. Suuremat tootlust saab ka aga enamasti ei pruugi see riski väärt olla. Kommenteerin ka erinevaid varaklasse algaja investeerija vaatenurgast:
1. Aktsiad ja võlakirjad – siin on minumeelest algajale investorile kolm märksõna: LHV, investeerimiskonto (Balti börsi jaoks) ja kasvukonto (saad ise valida portfelli erinevatest aktsia- ja võlakirjafondidest ja määrata osakaalu, oli vist kuni 6). Algajal tegelikult ei ole ju vahet mis turuseis praegu on. Kui plaanis on pikaajaline investeering, mitte kauplemine, siis võiks selle 6-12% kätte saada küll. Eeldusel muidugi, et järjepidevalt osta ka kriisi ajal. Selle varaklassi juures on tore veel see, et investeerimiskontol (neid võib õnneks mitu ka olla) saab tulumaksu maksmist edasi lükata. Ütlen ausalt, et mul pole plaanis seda kunagi teha. Raha saab välja võtta sisse pandud ulatuses või dividendidena.
2. Ühisrahastus/sotsiaalpangandus (Bondora näitel)
Siin tundub, et see 20% algajal väga lihtne saavutada ei ole. Hetkel olen ise võtnud väga konservatiivse lähenemise ja investeerin ainult AA, A, B ja C riskiga laenudesse. Bondoras tundubki mõistlik, et seni kuni portfell piisavalt suur ei ole, pole mõtet neid 30+% laene jahtida. Ehk kui ma saaks Bondoras 0-st alustada, siis ma investeeriks ainult 5 eur kaupa ja eelpool mainitud riskitasemega laenudesse. Kui vähemalt 200 laenu koos, siis võib mõelda käsitsi riskantsemaid juurde valida (HR vist jätaks isegi siis välja). Käsitsi investeerimise kohta üks küsimus ka targematele: Kas hetkel on bondoras kuidagi võimalik filtreerida välja ainult sellised laenud, mis taustkontrolli on läbinud?
3. Metallid (eelkõige kuld/hõbe) – Olen ka lugenud Tony Robbinsi raamatut “Money: Master the Game” ja peab ütlema, et ainuke asi mis häiris oli see, et selle 800 leheküljelise jutu saaks vabalt edasi anda paarisaja leheküljega. Kuld oli seal raamatus tegelikult ainult üks varajaotuse osa. Ei mäleta, et oleks soovitatud ainult kulda investeerida. Selle point oligi see, et erinevad varaklassid käituvad erinevates olukordades erinevalt ja kuld on lihtsalt üks kaitse languse vastu. Mõte siis selles, et sa jaotad oma portfelli osadeks ja sul on igasuguste tingimuste jaoks olemas midagi mis antud olukorras kasvab (kuld on ajalooliselt kriisi ajal kallimaks läinud) ja kord aastas kohendad portfelli nii, et müüd seda, mis on hetkel kallis ja ostad seda mis on hetkel odav. Algajal investoril ilmselt pole mõtet metalli osta, sest portfell on väike ja pole veel vajadust suure kaitse järele. Suurema portfelli korral võib olla täitsa mõte sees. Mulle pakuti ka hiljuti võimalust osta hõbedat aga tundus hoopis ägedam osta Tallinna Vett ja panna oma väike panus EstateGurusse.
4. Kinnisvara – siin oli juttu sellest, kas kodu on investeering või ei ole. Eestlased kipuvad üldjuhul kodu investeeringuks pidama. Hiljuti just tööl keegi rääkis, et kui oleks palgatõus, siis teeks investeeringu ja ostaks suurema kodu. Mulle ka tundus alguses, et kuidas siis ei ole investeering aga kui kainelt järele mõelda, siis tulu selgub tegelikult alles kodu müümisel. Ja peale seda on vaja ka kuskil elada. Ehk siis, kui just väiksemasse/odavamasse ei koli, ei paista mingit tulu. Mingi aeg tagasi tegin erinevaid üürikorteri tootluse kalkulatsioone ja väga ei ahvatlenud üürikorterisse investeerima. Kui osta kohe välja, siis saab ehk 6-12% kätte (eeldusel, et midagi väga nihu ei lähe ja neid asju, mis saab valesti minna on teadagi mustmiljon), laenuga ehk oleks mõtet aga siis on kohe võimenduse risk ka.
Sai nüüd väike romaan aga ise küsisite kommentaare 🙂
Hei, Tanel!
Väga pikk ja põhjalik kommentaar. Võttis kohe aega, et see mõttega läbi lugeda! 🙂
Aktsiate osas nõustun Sinuga: pigem ole sees, tee kaasa tõusud ja langused ning oled hiljem paremas seisus kui turgu ajastades. Enamus meist ei suuda turgu ajastada.
Ühisrahastuses on võimalik saavutada ka enam kui 20% tootlus, näiteks Estateguru pakub soovitusprogrammi, millega on võimalik saada märkimisväärselt parem tulemus kui 20%. Bondora puhul on üle 20% tootlus samuti võimalik, kui võtta pigem riskantsemaid lepinguid vähe sisse. Aga sellisel juhul tuleb arvestada, et kriisi käigus teenib see portfell ilmselt väga tugevat miinust.
Suures pildis aga nõustun, et 20% saavutada tavainvestoril on keeruline, 12% peaks aga sellegi poolest olema võimalik saavutada. See võiks ka eesmärgiks olla.
Metallide puhul oli Kristil väga hea mõte: kui ennustad maailma lõppu (nn zombied), siis ei aita hõbeda või kullakangid sind väga palju edasi (rasked, varastele lihtne saak jne). Selle asemel parem panustada ettevõtetele, mis on majandustsüklite suhtes immuunsed.
Kinnisvara või ükskõik millise vara osas tuleb alati hinnata kas tegu on postiivse või negatiivse rahavooga varaga. Näiteks auto on negatiivse rahavooga (viib raha meie taskust välja) seniks kui otsustame sellega kaupa vedada või teenust pakkuda. Sellisel juhul võib autost saada positiivse rahavooga vara (heaks näiteks on taksod, bussid ja veoautod).