Saade #114: Maksuvaba tulu

9 kommentaari

• Eestis oli kunagi (“heal ajal”) väga lihtne süsteem – oli 2 astmeline tulumaks: 0% kuni tulumaksuvaba miinimumini ja 20% kõik üle selle. See on ka täiesti tehniliselt astmeline tulumaks, seega väide, et see selleks ei kvalifitseeru, on vale. Lihtsalt astmeid on oluliselt vähem, kui maailmas praktikas olnud on.

  Meie uus tore süsteem, kus 500€ on TM vaba ja siis peale 1200€ hakkab “vähenema”, siis see on totaalne poliitiline pullik*ka, ehk suitsukate. Joonista see süsteem numbritesse ja pane kõrvale järgmine astmeline tulumaksusüsteem:
  0-500€: 0%
  501-1200€: 20%
  1201-1700€: 40%
  1701-…€: 20%
  (Loodan, et euro-astmed said õigesti… kirjutasin mälu järgi)
  Kui õigesti need asjad üksteise peale paned, leiad, et tegemist on identsete süsteemidega. Poliitikud on lihtsalt edukalt meedias paksu suitsukatte asjale teinud.
  Seega nüüd oleme 100% full-blown astmelise TM klubis. Ja naljakas on minu jaoks isegi see, et ka maksuameti lehtedel jne on välja toodud valem, mis taanduks väga lihtsalt eelnevalt välja toodud klassikalisele astmelise TM süsteemile. Ehk on poliitiline tellimus, et välja ei tuleks, et tegemist on täieliku astmelise TM süsteemiga?

  Mulle meeldis kunagine hea 2 astmeline tulumaks ja olen Tauriga ühes klubis: Kui tahame aidata “alumist otsa”, siis tõstame TM vaba astet. Kui väga vaja, tõstame nii TM vaba astet kõrgemale kui ka tõstame sutsu (teise astme) TM määra.

  Minu üldine arvamus astmelise tulumaksu kohta on hästi kokku võetud siin videos, nad räägivad seda oluliselt selgemalt, kui mina seda teha suudaks: https://www.youtube.com/watch?v=S6HEH23W_bM

  Ühesõnaga korralik punaste klounaad käib poliitikas praegu. Hakka või RE ajast kui “kuldsest heast ajast” mõtlema… Tänased poliitikud ise tekitavad sellise tunde.

  • Aa, üks punaste klounaad veel kõige lõpuks. Mitte kuskil maailmas pole astmelist tulumaksusüsteemi, kus mõni keskmine aste on kõrgemalt maksutatud kui viimased astmed…

    • Nagu facebook’is ühes kommentaariumis välja tuli, siis ma eksisin 3 astme numbrite osas.
      Astmed on siis järgmised:
      0-500: 0%
      501-1200: 20%
      1201-2100: ~31%
      2101-…: 20%
      Või siis, kui aasta tulust rääkida, on astmed järgnevad:
      0-6000: 0%
      6001-14400: 20%
      14401-25200: 31%
      25201-…: 20%

      Vot selline 4 astmeline, imelik (keskmine aste kõrgem kui viimane), tulumaksusüsteem hakkab meil eestis 2018 kehtima…

• Lõpus jäi kõlama Tauri idee esitada avaldus suurema summa (500) peale kui arvutuslikult palgast tuleks a la tasuta laen riigilt.
  Seadust lugedes siiski tundub, et seda teha ei saa:

  13) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
  ˮ(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt:
  500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.ˮ;

  • Tauri seal vist sõnastas veidi segaselt. Idee oli selles, et kui sul oleks palga järgi muidu nt 300 eurot igakuiselt mõistlik avaldus teha, sest see vastab sinu palganumbrile, siis keegi ei saa sind takistada 500 euro peale avaldust kirjutamast ja hiljem lihtsalt raha tagasi maksmast. Üle 500 tõesti ei saa avaldust teha.

• Natukene off-topic aga kirjutan ikkagi siia.
  Portfellitan Estategurus eraisikuna, ühel hetkel aga avastasin, et seal kuskil seadete all on linnuke – ‘registreeri juriidilise isikuna’ – ja seal on võimalik sisestada ettevõtte nimi ja äriregistri kood. Siit küsimus OÜtajamatele inimestele, et kas sel viisil toimetades oleks JOKK oma eraisiku portfell ilma suurema higistamiseta juriidilise isiku bilanssi tõsta või isegi uue isiku asutamisel ära kasutada… ja seda sisuliselt ühe klikiga?

  • Sa pead siiski tegema ostu-müügi tehingu ka, ehk juriidiline isik ostab eraisikult portfelli ära. Ettevõttele kinkida investeeringuid sellisel kujul vist nagu ei tohiks.

• Tere, kas saan õigesti aru, et kui saan eraisikuna dividende ja need on mul investeerimiskonto all, siis see ei päästa ning see läheb tulu alla ning maksuvabamäär langeb?

  Tekib kiusatus kaaluda võimalust teha makseta väärtpaberikanne nt lapse nimele. Kas seal võiks olla mingeid nüansse ja kas see võiks olla üldse mõistlik pikemas perspektiivis? Ettevõtte alla viimine on küsitav, sest see on hobitegevus ning ei liigu suuri rahasid. Samuti peab uuel aastal ka LEI koodi peale mõtlema ja lisakulu jälle juures.

  Kui palgatulu on niigi üle maksimumi, siis pole enam muidugi vahet sellisel nikerdamisel, aga väiksema sissetulekuga investorid kannatavad.

  • Jah, dividendid lähevad kõik täies mahus maksuvaba määra arvestusse.

    Lapse nimele väärtpaberite kandmine on veidikene riskantne. Saadud tulu on mõlema eestkostja käsutada seni kuni laps täisealine on ja katsu pärast kohtus selgitada, kui kooselu peaks purunema, et see raha peaks jääma sinu käsutada kuniks laps täiskasvanuks saab.
    Paraku selle seadusemuudatusega saab kõige suurema löögi just 1200€-1750€ teeniv inimene.