Saade #13: Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa”
Tegelikult saab häid lauamänge väga palju mängida, pigem on probleem, kust see aeg leida :) Korraliku disainiga lauamängud ei sõltu…
“Mida rikkad õpetavad oma lastele rahast – vaesed ja keskklass aga mitte!”
Kui oled senini lummatud Mihkel Raua 2008. aasta šedöövrist MPN (“Musta pori näkku”), siis tea, et kusagil maailma teises nurgas on hoopis teisest mastist mees! Vähemalt potiäss! Ta võib-olla ei oska küll nii väärikalt ropendada ja elutervelt kirjeldada ajateenistusest pääsemiseks hullumajas veedetud ajast (vihje: MPN on legaalselt ja tasuta alla laetav siit), kuid tal on omadus Sind oma finantsidest huvituma panna. Jah, see mees on peatselt Eestisse naasev Robert Toru Kiyosaki (piletid osta siit), kelle toob Eestisse Edu Akadeemia.
Kiyosaki on üks esimesi finantshariduse “superstaare”, kes on haaranud oma ideedega kaasa miljoneid väikeinvestoreid. Tema tugevalt kinnisvarausku investeerimisplaan on meelepärane ka eestlastele, kes kinnisvara väärtust kõrgelt hindavad. Kiyosaki kuulsusrikas tee sai aga alguse “Rikas isa, vaene isa” raamatust, mida saates veidi lahti lammutame.
Kuigi Kiyosakit paljud kõrgelt hindavad, siis on tal ka palju kriitikuid ning mitmed tema finantsnõuanded on veidi küsitava väärtusega. Ta on kriitikat saanud nii Wall Street Journalilt, kui ka mitmelt tuntud finantsblogijalt, näiteks John Reed & The Simple Dollar.
Segased lood on seotud ka tema firma pankrotiga ning hetkel tõmbab tähelepanu tema ennustus, et 2016 on meid ootamas suur majanduskriis.
Oma arvamuse võib iga raadiokuulaja muidugi ise moodustada, ent üritasime saates välja tuua nii Kiyosaki plussid kui ka miinused.
*Kristi soovib Eestis esinemas näha T. Harv Ekerit. Rohkem tema kohta saab teada siit, tal on ka väga hea raamat pealkirjaga “Secrets of the Millionaire Mind.”
Hea saade ja mõnus vaheldus Bondora jms teemadele.
Kahtlemata on kõnealune Kiyosaki raamat mõjutanud nii minu kui ka paljude eestlaste finantskäitumist. Ma ütleksin isegi, et enne Roosaare raamatu ilmumist oli see raamat üks põhilisemaid kohti, kust ammutada algteadmisi nii säästmise kui ka investeerimise kohta. Tore, et te võtsite vaevaks tuua välja raamatu plusse ja miinuseid.
Mulle meeldib väga, et te soovitate alati kriitiliselt mõelda. Kuigi olgem ausad, seda on vahel väga raske teha, aga kui piisavalt harjutada, siis ühel hetkel tuleb see juba automaatselt.
Ma soovitaksin teil teha saadete lõppu kirjade rubriik, kus loeksite ette mõned kuulajate kirjad. Need ei pea olema põhjalikke vastuseid nõudvad, vaid võivad olla mõned lihtsamad küsimused, kriitika, kiitus jms.
Jätkake samas vaimus!
Tere, Raido!
Kahjuks on jah kriitiline mõtlemine oskus, mida tuleb teadlikult väga palju harjutada. Õpetajana võin öelda, et kriitilise mõtlemise õpetamine ja õppimine on mõlemad väga keerulised, aga kui ükskord ära tabab, kuidas oma mõtlemist suunata, siis ootavad ees aina paremad ja ratsionaalsemad otsused 🙂
Me aeg-ajalt toome välja lugejaküsimusi (ja kasutame neid ka saadete inspiratsiooniks), aga meile kirjutatakse päris vähe 🙂 Ootame hea meelega alati kõiki kirju ja ühel või teisel kujul nad saatesse ka jõuavad, aga nelja kuu jooksul on meile kirjutatud ja vihjeid saadetud kokku ca 20 korda 🙂 Niiet julgelt meile kirjutama!
Tere
Tänan järjekordse huvitava saate eest.
Kuna saates mainiti Kiyosaki vaateid maksude maksmisele, siis huvitav oleks edaspidi kuulda midagi uut ja huvitavat ka Maksu- ja Tolliameti (loodetavasti ajas muutuvate) seisukohtade kohta p2p investeeringute maksustamiset Eestis.
Tere, a!
Oleme valmistamas ette saadet eraisik vs juriidiline isik investeerimisel + maksustamine, aga kuna soovime sinna ka nt FI kommentaare just sellesama P2P investeeringute kohta, siis võib seda ootada ilmselt alles septembri lõpus. On aga täiesti plaanis!
Üks asi, mille kohta ma lootsin kommentaare kuulda, oli Kiyosaki idee, et ära hajuta, fokusseeri. Äkki paari lausega siin all siis teie arvamus?
Ja Tauri, ei saa niimoodi KÕIKI lauamänge ühte patta panna et kõikidel lauamängudel on samasugused mehhaanikavead nagu Cashflow’l. CF on lauamängude hulgas suht madalal pulgal.
Ma ütleks, et hajutamine vs fokusseerimine on väga sõltuv sinu portfellistrateegiast. Kui tahad väga passiivset sissetulekut nt läbi aktsiate või ühisrahastuse, siis on praktiliselt alati hajutamine parem tee (kui sa pole just maailmas selles vallas tippspetsialist). Kui plaanid hakata ettevõtjaks, siis on praktiliselt alati mõistlik fokusseerida tootele/turusegmendile, et saavutada parem tulemus. Näiteks kinnisvara puhul oleksin mina ka pigem rohkem fokusseerimise poole kaldu – vali kas klientuur või linnaosa, sest hajutamiseks vajalik kapitaihulk on nii suur, et see pole realistlik eesmärk.
Hei-hei!
Tõepoolest ei ole ma oma elus kuigivõrd palju lauamänge mänginud ning mu vaade võib olla ekslik. Olen aga selle vähese kogemuse põhjalt tähele pannud, et ühte lauamängu ei saa väga palju mängida. Mängijad tunnetavad suhteliselt ruttu võidustrateegia ära ning edasi loeb suuresti kas täringuvise või ‘käe jooksmine’ ehk sisuliselt õnn. Kui meil ei tule vajaminevat head kaarti, siis on raske võita. Kui tuleb, siis on lihtsam. Lauamäng on aga trükitud tavaliselt mingisugusel fikseeritud alusele ning paljukordselt mängides on meil võimalik ette ennustada ühe või teise kaardi tulemise tõenäosust (olgu selleks Monopol, Cashflow) – kui ikka pikka aega ei ole tulnud, siis tõenäosus ebasobiva kaarti saamiseks kasvab (eeldusel, et juba võetud kaarte pakki tagasi ei panda). Minu mõte oli see, et lauamängudel võiks olla mingisugune juhuslik faktor sees, mida näiteks iPadi laadse seadmega saaks tagada. Näiteks kui ostame CF mängus aktsia, siis aktsiahind genereeritakse juhusliku suurusena, mitte meil ei ole teada millised potentsiaalsed hinnad pakist tulla võivad. Lisaks pakub selline lähenemine võimaluse aktsiahindu erinevalt kuvada: näiteks ühe ühiku järgi: 1, 2, 3 .. jne.
Ootan Sinu vastunäiteid. 🙂
Tegelikult saab häid lauamänge väga palju mängida, pigem on probleem, kust see aeg leida 🙂
Korraliku disainiga lauamängud ei sõltu eriti õnnefaktorist, pigem jääb kõik su enda strateegia taha. Ja tõsisematel mängudel (näiteks 18xx-seeria mängud) on õnnefaktor 0. Aga jah, Monopol ja Cashflow nende hulka ei kuulu.
Lauamängude teemal võiks muidugi pikemalt jaurata, aga pigem vast kuskil mujal, et siinset teemat ei kaaperdaks.
Fokuseeri, mitte fokusseeri.
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=fokuseerima&F=M
Mida küll ilma keelepolitseita teeks 😉