Kontakt

Tere, armas kuulaja!

 

Investeerimisraadioga saab kontakti e-maili aadressil: info(@)investeerimisraadio.eu

Meie tegemistel saab silma peal hoida ka Facebookis.

Lisaks on meil olemas RSS Feed ning meid leiab ka iTunesist.

Samuti ootame rõõmuga kuulajate soovitusi ja küsimusi.

Investeerimisraadio OÜ täpsemad kontaktid leiad siit.

33 kommentaari

  • Mul jäi meelde, et eile oli juttu, kas raadiole on olemas ka rss feed, et saaks kuulata ka podcastina, mitte ainult soundcloudis. Kas selle saab ka kuskilt organiseerida siai? 😛

    Tänud ette!

  • Hei!

    Väga vinge projekt ning jälgin ka edaspidi suure huviga Teie tegemisi!

    Mulle meeldiks kui teeksite saate teemal kuidas oma investeeringutel ise erinevaid vahendeid kasutades (Excel, erinevate keskkondade raportid jms) silma peal hoida ning sealhulgas ka oma seniseid investeerimisstrateegiaid valideerida.

    Kindlasti on Teil ka oma praktika käigus välja kujunenud erinevad taktikaid/toiminguid, raportid, exceli tabelid jms millest kindlasti sooviksid ka Teie kuulajad osa saada.

    • Tere, Kristjan! Väga hea mõte! Paneme kindlasti tulevikuosade nimekirja selle idee kirja! Aitäh!

    • Tere, Rey!

      Teema on meil täiesti üleval ja üritame mingil kujul ka asjast ülevaate teha (ja loodetavasti ka portaalide enda kommentaare saada)!

  • Leidsin paar nädalat tagasi teie saate täiesti juhuslikult podcasti äpi top chartist. Olen ise raskekujuline podcastihull, koguaeg on klapid peas:) Pensioniteemaline saade on ülihea nii sisu kui meeleolu poolest, minu kõigi aegade topis kindlalt esimeste seas. Olen pikka aega üritanud sammastest sotti saada. Saatest sain rohkem teada kui siiamaani kokku.
    Kindlasti jätkake raadio tegemist!

  • Tere!
    Kas on plaanis tänast (17.04) koolitust millalgi korrata? Arusaadav, et sama juttu mitu korda korrata ei ole huvitav, aga väljakuulutatud teemad olid sellised, mille kuulamine annaks alustamisjulgust juurde ja aitaks mitmetest vigadest hoiduda. Kuna see koolitus oli välja müüdud, siis ilmselt algajaid jätkub ja tõenäoliselt saaks ka teise jaoks rahva kokku.
    Jaksu selle tänuväärse töö tegemiseks!

    • Tere, Anne!

      Lootust on, et sügisepoole vist teeme korra veel, sest huvi tõesti on 🙂

  • Tere,

    väga meeldivad teie saated, eriti, kui külalised on stuudios, aitäh teile mõlemale! Eilses saates Raivo Hein mainis, et isegi tema 16-aastane laps investeerib oma taskuraha ühisrahastusse. Nii, sellega seoses on küsimus, kas seal on vanusepiiranguid, et hakata investeerima ühisrahastusse või lapsed saavad seda teha vanema kontolt?

    aitäh ette! 🙂

    • Tere, Angelina!

      Äge, et oled meie kuulajate hulgas!

      Ühisrahastuses investeerides on tõepoolest vanuseline piirang, Bondora kasutajatingimustes kirjutatud näiteks nii, et portaali kasutaja peab olema vähemalt 18-aastane ELi või Šveitsi kodanik:

      2.3. The User confirms that it is:
      2.3.1. a citizen of the European Union or Switzerland and at least 18 years of age;
      2.3.2. a permanent resident of the European Union or Switzerland and at least 18 years of age;

      Eks esimesed sammud võib alati teha nii, et vanem avab endale konto ning lapsega koos saavad asja vaadata-õppida. Vanem ise teeb investeeringud ning kui laps saab täisealiseks, siis vanemad kas tühjendavad oma konto ja annavad raha lapsele, kes saab oma nimele konto avada või siis rahakamate vanemate puhul annavad vanemad uue raha, millega alustada ja olemasoleva konto hoiavad endale.

  • Tere! Super! Kiitus! Ootan koguaeg uusi osi, kõik juba kuulatud, mõned korduvaltki.

    Püramiidskeemide osas mainisite natukene ka kulda-hõbedat. Ma ei tea, ehk nendest polegi väga palju rohkem rääkida, aga siiski – pakun välja, et ehk teha üks saade väärismetallidest ja investeerimisest. Näiteks on ka Kristjan Liivamägi magistri(vist)töö tehtud teemal, et palju peaks kulda olema ühe investori portfellis jne. Ma ei ole jõudnud seda ka veel lugeda, aga kuna osad siin seda kulda ikka haibivad, siis äkki võiks selle teema üles võtta.. ja teine teema.. hargnebki siit välja..

    Ehk võiks ühe saate tema teemal – milline peaks olema üks (hajutatud) portfell? Loomulikult on siin sada erinevat lähenemist, aga äkki võtakski mõned suuremad koolkonnad ja nende arusaamad läbi? Ja kas need ka Eesti plaanis toimiksid? Milline võiks olla Eesti väikeinvestori portfell? Ise panen hetkel üsna tunde järgi, aga üritan ikka hajutatust hoida.. pole veel ise jõudnud väga nendele teemadele mõelda, kuidas suuremas plaanis asja teha.. saan aru, et võlakirjadesse eriti mõtet pole vist raha “turvaliselt” paigutada, sest sealt ei teeni täna vist üldse mingit tootlust enam. Seega hakkavad mõningad need vanad skeemid nagu natukene murenema kah.. ah ma ei tea, ehk te teate või tahate uurida ja meile ka pajatada 🙂 ja kui ka mitte, siis ikka tore saade.

    Jõudu&jaksu

    • Hei-hei!

      Sügise poole on uuesti plaanis Kristjan mikrofoni taha saada ning siis on kavas ka just see teema, mis Sul meelel: milline peaks olema üks hästi hajutatud portfell.

  • Tere,

    Kunagi tegite väga hea saate lammastest. Kui teate siis palun kommenteerige paari sõnaga ka briti süsteemi. Seal on mingit sorti põnev süsteem, kus firmad peavad töötajatele pensioni koguma. Hetkel on sealsetes uudistes kuum teema bhs pankrot ja sellega seotud töötajate pensioniprobleemid.
    PS, ootan pikisilmi liivakasti. Kutsuge aegajalt algajaid investeerijaid grillimisele:)

    • Tere, Ats!
      Algajaid investoreid on raadiosse raske kutsuda, nad ei julge eriti 😉 Aga näiteks kui võtad mu blogi ette, siis intervjueerisin neid anonüümselt – seal on ka põnevat lugemist http://kristiinvesteerib.ee/intervjuud/

      Briti pensionisüsteemi puhul – neil on fenomenaalselt halva loogikaga tööandjapension. USA-s on see jama enam-vähem ära lõpetatud ja 401K, 403B ja muude tööandja poolt toetatud variantide peale üle mindud ja ega see üllatus pole, et briti süsteem hädas on (kuigi no bhs’i omanik peab võibolla ikka veel ära kaotatud raha osaliselt välja maksma).

      Sisuliselt käib nende süsteem nii, et
      1) töötaja otsustab ettevõtte pensioniskeemi kasutada (noh tegelikult ei otsusta, vaid neil on äraspidi süsteem, et vaikimisi sa liitud ja pead ütlema kui tahad välja astuda – see on ka põnev käitumuslike ökonomistide töö seal, et nad uurisid välja, et inimesed ei viitsi opt’outida ja nii on lihtne neid sundida pensionilisa koguma)
      2) töötaja saab x% võrra vähem palka, ning firma panustab selle pensioniskeemi (neil on minuteada ka variant ise lisada, iga ettevõtte oma skeem sõltub sellest, mis ettevõte pakub)
      3) kui töötaja pensionile läheb, siis saab ta x summa kuus pensionilisa, mis sõltub tema viimasest palgast, staažist jne.

      Teoorias ilus, praktikas tänapäeval selliseid ettevõtteid, mille puhul võiks oodata, et sa 1) töötad seal pensionini 2) ettevõte on olemas sinu pensionieani on suhteliselt vähe ja kuigi teoorias peaks pensionivara fond säilima ka siis kui ettevõte vastu taevast läheb, siis bhs on hea näide sellest, et kui juht rahale tule otsa paneb, siis tagantjärgi on keeruline probleemi lahendada (kuigi bhsi puhul on vist ka valitsuse bailout pensionifondile laual).

  • Tere, Kristi ja Tauri!

    Tänan teid Investeerimisraadio projektiga tegelemast. Kaks saatejuhti mõjuvad atmosfäärile väga hästi!

    Mul on teile ka üks ettepanek saate teema kohta. Nimelt huvitab mind teie (või mõne saatekülalise) vaade sellele, kuidas kaasata investeerimisplaanidesse enda elukaaslast. Kahekesi investeerides jõuaks finantsvabaduseni oluliselt kiiremini kui üksi sellega tegeledes (eriti kui elukaaslane teenib hästi). Olen soovitanud elukaaslasel lugeda Raha-Jaagu RSÕ-d, mis minu mõttemaailmale ntks väga-väga hästi mõjus. Aga tulutult, tal pole aega või huvi seda kätte võtta. Samas on ta tubli säästja ning mitte suur rahakotiraudade tuulutaja. Kuid, kuidas teda suunata ja kas üldse on seda vaja??? Äkki võiksite nõu pidada mõne erialaspetsialistiga, kes selliseid teemasid valdab ja ühe saate kokku panna!?

    Edu edaspidiseks
    Kristjan

    • Tere, Kristjan!

      Väga hea mõte, oleme seda ka kaalunud, aga pole head külalist pähe tulnud, keda kutsuda sellel teemal rääkima. Kindlasti jõuame kunagi selle teema juurde ka ise.

  • Tere
    Seoses pideva fear monger’imisega meedias sain ühelt (mitteinvesteerivalt) sõbralt huvitava küsimuse, millele ehk oskate teie vastata – mina jäin igatahes vastuse võlgu. Nimelt kui ma ostan näiteks välisaktsiaid/indekseid/fonde/pensionisamba tooteid LHV’st, siis mis saab nende toodetega näiteks riigipöörde või pankrotistumise korral? Kuna LHV on ju siiski vahendaja, siis teoorias peaksin ma siiski ka edaspidi olema osanik, kas pole? Ent kuidas praktikas peaks toimuma ligipääs oma osakutele?

    Aitäh

    • Sellele küsimusele oskaks ilmselt kõige paremini vastata LHV, aga eks nad ilmselt väga sellist infot ei taha jagata. Aga üldplaanis – kõik on pilves. Samamoodi nagu Eesti valitsussüsteem eksisteerib digitaalselt, et sissetungi korral oleks võimalik välismaalt juhtimistegevust jätkata, siis loogiline on, et ka LHV puhul on info kuskil tagatud, ning osakud on jätkuvalt sinu omad. Kuna LHV vahendab müüki teiste suuremate võtmevahendajate kaudu, siis info jääb võtmevahendajatele ikka alles ja praktiline ligipääs toimub ilmselt pärast väikest segadust samade välismaaklerite kaudu (kui ma õigesti mäletan, siis LHV on äkki IB turjal kauplev?).

    • Hei!

      Millest täpsemalt ETF-ide teema koha pealt puudust tunned? Põhiasjad oleme kahes saates ära katnud 1) Märten Kress käis külas ja saade oli 50% indeksitest 2) Bogleheads saade on ka puhtalt indeksinvesteerimisest.

  • Aitäh Bogleheads saatele viitamise eest. Kuna hakkasin teie saadet kuulama alles mõned kuud tagasi ei olnud veel kõiki saateid lihtsalt jõudnud järgi kuulata.

    Kasutan veel võimalust ära ja mainin et väga ägedat saated teil. Tehke veel!

  • Armsad investeerimisraadio saatejuhid Kristi ja Tauri!

    Alustasin investeerimisraadio kuulamisega sellel aastal, sest otsustasin, et enne kui ma 30 saan, on viimane aeg midagi muut! Minul tekkis mingi hetk töökoha vahetamisega seoses probleem, et ma raiskan palju aega autoroolis istudes (1,5h päevas) ja tundsin puudust raamatute lugemisest. Selleks proovisin vahepeal bussiga liigelda ja see mulle meeldis, sest pingutama ei pidanud ja sai rahulikult Kristi investeerimisraamatut lugeda. Lisaks sain ma natuke füüsilist koormust jalutamise näol. Samas ma pidin ümber istuma ja mitu erinevat bussipiletit ostma ning kasu sellest tegelikult ei olnud, sest raha kulus peaaegu sama palju kui kütusele, aga ajakulu oli vähemalt topelt. Siis jõudsin imekombel investeerimisraadioni.
    Enam ei mäleta millal ma alustasin (3 või 4 nädalat tagasi?), aga kui ma alustasin, siis iga päev kui ma sõidan tööle ja koju, kuulan teie raadiosaateid. Alustasingi algusest ja liigun uuemate saadete suunas. Sisuliselt jõuan ma ära kuulata 6-10 saadet nädalas olenevalt saate pikkusest. Praegu olen juba 14 saadet ära kuulanud ja ma olen ülimalt rahul!
    Kuigi osad teemad on minu jaoks esialgu keerulised, siis minu jaoks on oluline kuulata teie sisulist arutelu pluss kuulata neid keerulisi termineid, mis loodetavalt aja jooksul saavad arusaadavamaks. Silmaring avardub meeletult!
    Südamlik aitäh teile selle vaeva ja panuse eest, mida te raadio tegemisse panustate!

    • Tere, Mairi!

      Aitäh ilusate sõnade eest. Kiitus sulle ka, meil on päris palju saateid kogunenud, nende järjest ära kuulamine on päris suur ettevõtmine!

  • Aitäh huvitava taskuhäälingu eest!

    Reaalselt silmi avav ning elu parandav kuulamiskogemus. Mõtlesin, et kirjutan komentaari kuna jõudsin siis need kõik 92 osa kuulatud ja ei võtnud ta kauem kui 7 nädalat.

    • Tere, Tanel!

      Vau, algusest peale kõige läbi kuulamine on tõesti väga korralik ettevõtmine! Meil on hea meel, et tunned, et tunned ka oma elus positiivset mõju. Edu edaspidises!

  • Tere!

    Kuulan teie saateid tagantjärgi ja jõudsin saateni, milles räägite kodust. Ütlesite, et kui samal ajal kodu rentida ja omada korterit, mida välja üürida on see null summaline mäng. Jään siinkohal teisele arvamusele.
    1) Ei ole null summaline mäng, kui kodukulud on väiksemad kui üüritulu. Näiteks üürin kodu 250€ kuluga ja (laenuga) ostetud korter toodab igakuiset 300€ üüritulu. Igakuiselt omandad osa mitte küll omast kodust aga üürikinnisvarast ja kasvatada siiski oma vara.
    2) Kodu ostmine laenuga vähendab koheselt laenu võimekust ja eraisiku panga laenuga üürikinnisvara võimalus langeb ära, jääb ainult koduga seotud negatiivne rahavoog.
    3) On keerulisem oma eelarvet ümber mängida, vajadusel suurendada või vähendada kodukulusi.

    Päikest!
    Karmo

    • Tere, Karmo!

      Heal planeeringul ei ole jah nullsumma mäng. Nüansid, mida peab aga arvesse võtma – üürikinnisvara soetamiseks võetud laen on kallima intressiga (reeglina 5% kodulaenu 2% vastu), kaasnevad lisakulud kindlustus/haldus/remont, ning ise üüriarvet makstes maksad teisele investorile ikkagist pigem juurdehindlusega raha (ehk selline variant, et ise 250ga üürid ja sulle üürnik 300 teenib ei ole ikkagist reaalne stsenaarium). Kui aga mõlemad objektid on mõistliku diiliga, siis tõesti veidi pikema plaani peale on selline lahendus võimalik portfelli loomise esimene samm.

  • Jess 🙂
    Alustasin eelmise aasta lõpus ja nüüd olen ka kaasaega jõudnud. Oli igati tore, kuna Te olete ise väga ühisraha fännid siis vahepeal kuulates sai seda teemat liiga palju, aga üldmulje on positiivne ja jätkugu Teil seda tahtmist veel aastateks.
    Ehk siis inimeste silmad avanevad juba varem ning “õpivigadele” kulutatavad summad on siis väiksemad.

  • Väga head ja motiveerivad saated. Olen tänu Jaak Roosaare raamatutele ja teie saadetele hakanud pensionipõlveks raha koguma ja investeerima. Aga praegu tahtsin tuua välja hoopis ühe pisikese märkuse. Alates sellest hetkest kui te kolisite oma stuudio teise kohta (vist 2019 algusest) on Kristi mikker veidi kahtlaste seadetega. Ilmselt liiga võimas “noise reduction” või siis “noise floor” on liiga kõrgele tõstetud. Peaaegu igas 2019a saates tuleb ette üksikuid hetki kus Kristi, rääkides veidi vaiksemalt, kaob täiesti vaikusesse ära ja mõned sõnad jäävad kuulmata. Pannes end teie nahka kujutan ette, et tegite sellised seaded selleks et teisest toast ei kostuks laps või kass. Tegelt neid kostab vahel ikka, aga sellest pole midagi. Mina eelistaksin pigem sellist saadet kus naabrite puurimine ja lapse lalin kostab sisse ja samas kuulen ka kõike mida saatejuhid ja külalised räägivad. Siin Thumbs Upi pole võimalik panna, aga siis kujutage ette, et Teie tegemistele on siin üks pandud.

Copyright © 2014. Created by Meks. Powered by WordPress.