Saade #15: Kindlustus
Tegelikult ei ole kindlustamises miskit na keerulist. Ilmselt sõltub siin palju inimesest, kes seda lahti seletab. Mõned lihtsad mõtteterad ntx…
Mida ja miks kindlustada?
Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste vastu. Riskid, mille vastu ennast kindlustad peavad olema aga konkreetselt mõõdetavad ja hinnatavad. Siin lähebki aga kohe keeruliseks – kuidas sa tavainimesena riske hindad? Lõppkokkuvõttes jääb ju kindlustus just nagu kasiino alati võitjaks – ükski kindlustusfirma miinusesse sulle kindlustust pakkudes ei jää.
Kindlustusi on väga mitmeid erinevaid:
- Kinnisvara (nt kodu ja üürikinnisvara)
- Autokindlustus (kohustuslik liikluskindlustus ja nt valikuline kasko)
- Reisikindlustus (reisitõrge, pagasikaotus, tervisekindlustus)
- Õigusabikindlustus
- Ravikindlustus (riigi poolt kohustuslik)
- Pensionikindlustus (III sammas vabatahtlik, aga II samba leping tehakse samuti kindlustusseltsiga)
- Töötukindlustus (maksab nii töötaja kui ka tööandja)
Kindlustuse kohta on arvamusi erinevaid, nt MrMoneyMustache on arutlenud inglise keeles, et kas kindlustus on maks inimestele, kes ei oska matemaatikat?
Üldiselt aga nõustutakse, et on kolm põhjust, miks kindlustada – kui sind sunnitakse, kui tagajärjed on sulle liiga kallid või kui elad keskmisest riskantsemat elu.
Perspektiivi jaoks võid näiteks lugeda palju IF Kindlustus või Salva kindlustus klientidele välja maksid.
*Tavidi kullavarguse juhtum (oli küll ainult 315000€ väärt.)
Sai 3 aastat tagasi pangalaenu peale võetud korter ning elukindlustust ei nõutud. Töötukindlustus tundus samuti mõttetu, sest hüvitiseks saadavast kuumaksest laenu edasi ei maksa ning häda vaevu saab tudengi nuudlid lauale. Viimase puhul on ootus, et hüvitist makstaks ca. 2 aastat viimase poole aasta palga suuruses, eriti oluline on see siis, kui kindlusvõtja amet on vähe levinud.
Kas sul õnnestus tõesti võtta laen ilma mingi kindlustuskohustuseta? (Anna teada, mis pangast!) SEB oleks lubanud nt ilma kindlustuseta laenu võtta kui oleksin nõustunud suurema marginaaliga.
Kas see väide, et kui keegi oma firma juhatusse kuulub ja siis töötukassalt rahasid ei saa kehtib ka neile, kes on oma firma juhatuses, kuid on tegelikult palgatööl mujal? Ehk, siis oma firma on eriprojektide jaoks, mis ei too stabiilset sissetulekut.
Probleem oligi selles, et põhitöölt koondatud inimene jäi ka ilma töötukindlustusest, kuigi ta oli maksu maksnud. Soovitan veidi edasi ise uurida, tean et and tahtsid seda jama ära parandada aga pole kindel, kas nad sinnani jõudsid. Nt Ärilehes oli selle kohta pikem artikkel http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jackpot-ka-tootuskindlustust-maksev-juhatuse-liige-voib-lopuks-tuhjade-katega-jaada?id=70731845
Tegelikult ei ole kindlustamises miskit na keerulist. Ilmselt sõltub siin palju inimesest, kes seda lahti seletab.
Mõned lihtsad mõtteterad ntx kodukindlustuse kohta:
*võimalik on valida tõesti vaid põhiriskid: tuli, loodusõnnetus, veetorustiku leke, vandalism või hoopis rohkem on tänapäeval levinud nn koguriskikindlustus.
Erinevus: kui ühe puhul on loetletud üksikud riskid, mille puhul kaitse kehtib, siis koguriski puhul on tingimustes loetletud pigem üksikud välistused, mille puhul kaitset pole.
Seega kuna tihtipeale pole võimalik kõiki ootamatusi defineerida, siis igatahes annab kogurisk parema kaitse.
*tavapäraselt on kindlustuslepingus võimalik valida 3 kaitset:
ehitisekaitse – kaitseb korteri/majakarpi ja siseviimistlust
sisustus (kodune vara) – kokku lepitakse mingi kogusummaline väärtus, mille osas on kaitstud kodus olev vara, teatud % ulatuses kogusummast on kaitstud korteri juurde kuuluvas keldriboksis olev vara või maja juurde kuuluvas kõrvalhoones olev vara ning uuem asi on see, et teatud % ulatuses kogusummast on kaitstud ka pereliikmetel kodust väljaspool kaasas olev vara
Vastutuskaitse – minu või pereliikmete poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju (ntx veekahju puhul uputan alumist naabrit ja vaja on tema korterit ka remontida, sama lugu kasvõi lokaalse tulekahju puhul võid ülemisele naabrile või hoopis laps sõidab jalgrattaga ja kriimustab naabrimehe pargitud autot jne)
Elukindlustuse koha pealt võin kinnitada, et on võimalik täna saada kaitset ka terviseriskide vastu. See on just see, mida Kristi mainis, et ka noor inimene võib saada infarkti või tabab vähk vms. Usun, et seesama mainitud laenukindlustus katab ka nii õnnetusjuhtumit kui terviseriske.
Ja siis täiendan pisut pensionikindlustuse juttu:
kui kindlustusfirma on juba alustanud eluaegseid väljamakseid, siis pärimine sõltub sellest kuidas ise oled selle lepingut sõlmides määranud.
Ntx. teed lepingu nii, et valid garantiiperioodiks 10a. Kui nüüd peaks juhtuma, et 5a pärast sind enam pole, siis järgmised 5a maksab kindlustus pensionimakseid Sinu pärijatele. Kui aga see peaks juhtuma 15a pärast, siis enam lähedastele miskit pärida ei jää.