Saade #27: Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik

9 kommentaari

• Kristi, mis on miinimum pindalaga korteri suurus, mida hetkel võib ehitada nullist? Mis seadus selle kohta ütleb?

  • Hei! Selline punkt on olemas nt eluruumi nõuete kohta, et “2. Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.”. Ehk sealt eeldaks, et 32m2. See on mingi rakendusaktiga vist paika pandud, mitte ehitusseaduses otseselt. Ei anna pead, soovitan ise kaevata. Aga kuskil koolitusel on see ka välja hõigatud, nii et vast on tõsi 🙂 (vt. siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/846015 )

• Tore oli kuulata, aitäh, et aega võtsite. Tahtsite rohkem verd näha – mul oli paar sellist intervjuud ka, aga paraku ei olnud need inimesed nõus avalikult oma lugusid jagama. Nii, et selles kohas peab arvestama, et ega inimesed liiga naljalt oma ebaedulugusid avalikkusega jagada ei taha. Nii et selleks peab järgmise krahhi ära ootama ja siis kusagil koolitusel inimestega õlut koos jooma. Siis saab veriseid lugusid ka kuulda 😉

  • Vaatame siis, et järgmisel koolitusel leiaks õige laua 😉

• Jutt on teil lobe ja igati tore kuulamine aga teil jookseb ka palju ebatäpsusi/vigu läbi.
  Te räägite kindlustusest(40:50) emotsionaalselt ja mitte ratsionaalselt – a la kindlustus maksab vähe(emotsionaalne hinnang) ja see annab südamerahu(when emotions are high intelligence is low?). Kindlustada on mõtet ainult siis kui 1) võimalik kahju võib sind pankrotti ajada 2) kindlustus andja hindab sinu riski palju väiksemaks kui need tegelikult on. Nii, et “by default” soovitada kõigil end kindlustada ei ole päris õige.
  Selle kihlveo(42:00) ma võtaks iga kell vastu, sest ma tean et kindlustusfirmal on pädev statistika olemas millele põhinedes on need hinnad välja arvestatud ehk siis: hind = riski kulu + tegevus kulu + kasum.
  Jõudu ja pange aga edasi!

  • Kindlustuse kasuks räägib statistika – nende portfell on lihtsalt nii suur, et hind tõepoolest suudab ära katta riski kulu, tegevuskulu ning kasumi osa. Üksiku korteri omamisel ei suuda meie statistikat oma kasuks väänata, mistõttu võib juhtuda, et meie korter on keskmisest kõrgema ohuallikaga (või vastupidi – väga madala ohuallikaga). Kui kindlustusmakse tuleb 3€ kuus, siis 10 aasta peale oleks see kõigest 360€, mis on märkimisväärselt väiksem summa kui keskmine kahjutasu (oli vist ca 13k€), korteri hind (antud juhul ca 20k€) või näiteks 2 kuu üür (2×200€). Peame konteksti looma ning minu meelest 360€ 10. aasta kohta ei ole liiga suur summa riskide vähendamise eest maksta võrreldes üürisummasse.

    Nõustun mõttega, et by default ei maksa ennast kindlustada. Mul on auto ostuga hea näide võtta: auto ostul pangalaenuga finantseerides nõuti kaks aastat tagasi kaskot. Kuna kasko oli minu riskiprofiilil ca 50€ kuus, siis otsustasin, et võtan kõrgema intressiga laenu mujalt, loobun kaskost ja säästan suure osa küsitud summast. Hetkel on see ennast õigustanud. Minu auto väärtus on ka muidugi vaid mõni tuhat eurot. Kui oleksin ostnud 10x kallima auto, siis oleks kasko olnud õigustatum.

    Täiendaksin Sinu mõtet. Kindlustada on mõtet ainult siis, kui võimalik pikaajaline kahju on investeerimisobjekti suhtes kõrgem kui objekti kindlustamise kulu. Üürimise puhul ta seda pigem on.

    Tänud, et oled meid kuulama jõudnud! Ebatäpsuste ja vigade osas oleme kohati teadlikud. Salaja omavahel öeldes ootame tegelikult just sellised parendusi, sest see loob dialoogi. Investeerimiskeskkond peaks olema dialoogi soosiv! 🙂

    • Te avate huvitavaid teemasid mille üle mõtiskleda isegi siis kui ei ole Teiega mõnedes asjades nõus. Hetkel jääks enda seisukohale kindlaks aga veenge mind ümber kui oskate 🙂
      Kui me räägime 3 eurist kindlustusmakset siis me ei saa seda panna ühte patta keskmise kahjuga. Kui räägime 2-3 eurisest kuumaksest siis peame rääkima ka väiksematest võimalikest kahjudest. Ehk kui juhtubki kõige hullem ja korter põleb seest tühjaks siis kindlasti selle taastamise väärtus ei ole 13k (65% korteri turu hinnast) vaid max 1k euri. Ja tõenäosus, et selline asi juhtuks on ülimalt väike – selle on meile välja arvutanud kindlustusmaakler, sest selle 3 euri eest peavad nad ka kõik muud kulud katma ja selle võimaliku kahju kinni maksma.

      Statistika töötab ikka samamoodi nii ükskinvestorile kui kindlustusfirmale. Kui mingi riski tõenäosus on 1% siis see protsent ei muutu portfellis suurusega. Loomulikult mida suurem on portfell seda lähemale liigub realiseerunud riskide protsent eeldatavale 1%-le. Täpsus suureneb aga suurus ei muutu.

      Ma ei tahtnud jätta muljet, et üldse keegi ei peaks kindlustama. Aga kui investoril on piisavalt rahavoogu/likviidseid vahendeid siis on kindlustamine kahjumlik tehing. Sest igast maksest läheb mingi osa kindlustusfirma kasumiks ja muudeks kuludeks. Kui panna iga kuu see 3 euri hoiupõrssase ja kattes realiseerunud riskid selle sama raha eest, siis pikas persepektiivis tekib sinna raha-notsusse päris kena kopikas mis muidu läheks kindlustusfirmale. Lühikeses plaanis võid muidugi kahjumisse jääda aga investeerimine on ikkagi pikaajaline tegevus.

  • Samamoodi nagu inimesed kipuvad arvama, et nad on kõik keskmisest paremad autojuhid ja keskmiselt intelligentsemad, samamoodi kipuvad nad ka arvama, et nad elavad keskmiselt ohutumat elu ja nendega midagi ei juhtu. Tõime ka kunagi varasemas saates välja kus kindlustusele keskendusime, et kindlustamisel on kaks põhitõde – kindlust siis kui tagajärg on tõenäoliselt ebamõistlikult kallis või kui sa oled keskmisest riskantsem. Ei julgeks öelda, et üürikorterite äri keskmisest vähem riskantne on, aga eks maitse on igaühel oma.

    • Siin pean nõusutma, et tõenäoliselt on üüri business kesmisest riskantsem aga ma arvan, et see ei ole piisavalt palju riskantsem, et see oleks minu jaoks kasumlik (aga see on juba selline kohvipaksult pakutud hinnang ilma et suudaks seda põhjendada).