Saade #61: Püramiidskeemid
Tere, Kristel! Ütlen kohe välja, et igal inimesel on õigus privaatsusele ja nimedest ma siinkohal rääkima ei hakka. Üldiselt võttes…
Kuidas tuvastada investeerimisskeeme?
Ühe blogija kogemus Global Intergoldiga on loetav siit.
Kui Sul on tekkinud mõni küsimus või tahad meile midagi öelda, siis saada meile kiri info(at)investeerimisraadio.eu või kirjuta Google Formi (klikka siia) kaudu oma teade! 61. saate küsimus tuli just Google Formi kaudu! 🙂
“kuld kui investeering”
Metallvara ei saa olla ju investeering? Investeering on mingi vara, mis loob väärtust. Kaks kullatükikest ei suuda kolmandat kullatükikest “toota” ju?
Sellised asjad on spekuleerimine. Kui natuke hinnakõikumisi jm sügavamalt uurida, siis on hinna tõusule või langusele panustamine veidi parem, kui kasiinos “panna panus punasele”, aga sellegi poolest alusvara ise ei tooda midagi.
Kui öelda, et kuld on “investeering inflatsiooni vastu”, eeldaks see justkui, et rahas olemine on ka investeering? Aga paber-raha ei tee ka väikeseid paber-rahakesi juurde.
Kõige paremal juhul täidavad väärismetallid valuutariski hajutamise ülesannet… mida teeb samahästi ka dollar, jeen või muu valuuta. Küll aga, kuna kullaga (ja teiste väärismetallidega) käib hinnas kaasas jube palju emotsioone (ja sellest tulenevat ebaefektiivsust), siis valuutariski kaitseks oleks väärismetall kaunis kehva valik. Ma võtaks enne endale dollareid, kui eurode pärast kardaks.
Muidugi too emotsioonidest tulenev ebaefektiivsus võib olla hea võimalus just kauplejatele ja spekuleerijatele, kuid see pole ju investeerimine…
Minu 2 senti 🙂
Hei, Joonatan!
Kullast mõeldes on inimestel erinevaid suhtumisi ja ka kulla hoidmise kohta on päris põnevaid erinevaid investeerimisfilosoofiaid. Kindlalt saab öelda vaid seda, et kuld ei ole rahavoo investeering, muu on vaieldav.
Sealt edasi läheb aga häguseks – kes näeb kulda nagu valuutat, kes nagu katastroofikindlustust, kes nagu kapitalikasvu investeeringut. Kui vaadata 30 aasta kullahinna graafikuid (vastukaaluks nt viimaste aastate kõikumisele), siis võib vaielda kõige kolme suunas 🙂
Eks ta ole, kuid ka kasumit mitte välja maksev ettevõte loob väärtust, samas kui kuld seda ei tee. Kulla väärtus on ju puhtalt turul kokkulepitud ja tal ei ole sisulist väärtust. (Välja arvatud üliminimaalne osa elektroonikas) Samas ettevõttel, kes isegi dividende ei maksa, on ka oma tõeline oma-väärtus.
Seega rahavoog tõesti pole teemaks, aga isegi siis on kuld väga erinev kapitalikasvu taga ajavast investeeringust. Kulla “kapitalikasv” saab tulla pea-asjalikult vaid inimeste paanikast tulenevalt – inimesed kardavad rohkem, siis kulla hind läheb üles.
Hei, Joonatan!
Tõepoolest on kuld, hõbe, kunst, veinid jms klassifitseeritav kui emotsionaalne investeering. Teatud mõttes võib eeldada, et kulla väärtus on pidevalt sama ning raha väärtus sealjuures muutub (näiteks inflatsioon vähendab raha väärtust ja seeläbi kergitab kulla hinda). Teisalt, kui kuld on vermitud konkreetseks mündiks, mida maailmas on vähe, siis võib mündi väärtus numismaatikute jaoks aja jooksul kasvada (sõltumata kulla hinnast; kuld on boonuseks). Sealjuures toimub väärtuseloome numismaatiku jaoks. Ka ettevõte, kes toodab piimast jogurtit, ei pruugi olla lisaväärtusega ettevõte laktoositalumatusega inimesele. Küsimus on siin lihtsalt selles, et kui palju on meil numismaatikuid, kui palju piimatarbijaid (viimaseid on ilmselt märksa enam)?
Ettevõtluse puhul ei ole alati kindel, kas loodav lisaväärtus on positiivse või negatiivse fooniga. Samuti ei saa olla veendunud ettevõtte pidevas kasumlikkuses. Seetõttu ettevõtete sisemised väärtused kasvavad-kahanevad märksa suurema amplituudiga ning needsamad emotsionaalsed investeeringud võivad Sinu investeeringuteportfelli tasakaalustada ja keerulistel aegadel hoida portfelli jätkuvalt “vee peal”. Wikipedia kommenteerib investeerimist nii: investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Kui kuld loob pikaajalises perspektiivis omanikule kasu, siis võime tema klassifitseerida küll investeeringuks.
Juhtusin saadet kuulama ja jäi kõrvu härra Alasi aastatetagune kogemus seoses Lyonessiga. Aiman, kes võis on see tol ajal kinnisvaraga tegelev inimene, kes arvas, et tolleaegne 5000 EUR-i kuutasu on nö kommiraha võrreldes tulevikus teenitavaga ning nii tänaseks päevaks ongi. Tekkis küsimus, kas enne näeruvääristamist siin saates kontrollisite ka, et kuhu on jõudnud antud isik nüüdseks? Loodan, et teie saates väljaöeldu põhineb ikka eelkõige faktidel, mitte sellel, kuidas parasjagu tundub.
Tere, Kristel!
Ütlen kohe välja, et igal inimesel on õigus privaatsusele ja nimedest ma siinkohal rääkima ei hakka. Üldiselt võttes on täna meil kõigil võimalus pöörduda tema kinnisvaraettevõtte poole sooviga soetada kinnisvara. Antud momendil on müügis 50+ objekti, seega ei saa öelda, et tegu on suvalise kõrvalise hobiga (kusjuures tema ise on kontaktisikuks paljudele objektidele). Lisaks tean, et mitmed alumises liinis liitunud inimesed on tänaseks passiivsed ja ei tegele asjaga. Nagu iga säärase skeemiga, siis on selge, et mingisugust raha on võimalik teenida, kuid mitte kontekstis “5000 eurot on kommiraha”. Eriti tema all asuvas liinis (õigemini ülejärgmine liin temast), kuhu mind värvata sooviti. Enamasti teenivad esimesed liitujad eksponentsiaalselt suuremaid summasid, kui järgnevad.
Tauri