Saade #38: Maksud
Tere, Lembit! Tulu pead sa siiski ära deklareerima. Maksuamet lihtsalt ise arvutab kas see jääb alla maksuvaba miinimumi ning kui…
Kuidas ja miks maksta makse?
Käes on maksuhooaeg! Enne deklareerimist uuri ja puuri juhendeid, kõik vajaliku leiad EMTA kodulehelt või helistades nende infotelefonile.
Tere, Vidrik! Jah, nimeliselt seal “viivist” valikus pole, aga siiski on soovitus olnud eelnevalt, et intress ja viivis eraldi ridadele kirjutada (maksustatakse ikka mõlemad). Oleme sellel soovitusel võtnud aluseks kunagi IsePankuris (nüüdses Bondoras) kirjutatud maksujuhise. Ega vist sisuliselt midagi ka ei juhtu kui sa asjad summeerid.
Kunagi Isepankuri juhis ütles nii:
“Tulud on vastavalt kokkuleppele Eesti Maksu- ja Tolliametiga soovitatav deklareerida maksudeklaratsiooni punkti 7.1. all. Intressitulu ning viivistulu tuleb deklareerida eraldi, märkides tulu liigiks vastavalt „intress“ või „muu tulu“. “
Tere Investeerimisraadio
Mõnus ja kasulik kuulamine jälle nagu ikka.
Jäi vist mainimata kuidas on ühisrahastuse maksudega firma alt?
Nagu kõikide muude asjadega firma alt, siis makse pole 🙂 Kui oled KM kohuslane siis pead igakuiselt intressitulu raporteerima, kui pole siis lööd aastaaruandes arvud kokku ja kõik. (Ja võid veel kulud ja pankrotid maha arvestada). Maksta pole vaja midagi.
Aga olles km kohustlane kas siis igakuiselt tulu kokku lüües saab ka kahjumi maha arvestada?
Sõltuvalt portaalist, siis jah võid kahjumi ära kanda. Omarahas on lihtne, seal on kohe kahjum näha ja saad igakuiselt maha kanda. Bondoras on pankrotid pikaajalisemad ja ma ilmselt vaatan korra paari aasta jooksul asja üle. Kui järelturul aga maha müüd, siis saad kohe maha kanda pankrotid jah.
Erki näeb iga nurga taga pedesid, Tauri pagulasi. Küll on raske see elu! /s
Kas saates üritati tõsimeeli jätta mulje, et pagulaste vastuvõtmine ja erasektoris töölt koondatute väidetav mitteaitamine on omavahel seoses? Oeh.
Tõsiselt, sõbrad, minu tagasihoidlik soovitus teile teie isiklike finantsblogide fännina ja Investeerimisraadio püsikuulajana on see, et püsida rohkem teemas ja minimeerida polemiseerimist päevapoliitilistel teemadel, mil pole vähimatki pistmist investeerimisega. Nagu vanarahvas teadis hästi öelda: “Iga kingsepp jäägu omade liistude juurde”. Nii on tunduvalt vähemtõenäoline mingi täiesti kõrvalise asjaga ämbrisse astuda nagu mõni aeg tagasi juhtus eelpool nimetatud hr Noolega, keda pärast teatud sõnavõtte seksuaalvähemuste teemal ei mäletata enam kui armastatud olümpiavõitjat, vaid kui kibestunud homofoobi.
Kodutööna tasuks mõistagi mõelda ka sellele, millist kuvandit me Eestist tahame teistele projitseerida. Kas see võiks olla abivalmis / salliv või ükskõikne / sallimatu? Ja millist mõju see võiks muuhulgas avaldada meie maj. potensiaalile?
Kui jutust käis läbi ka Singapuri näide, siis tegemist on nii etniliselt kui ka kultuuriliselt väga mitmekesise riigiga, mis ei paista selle riigi edukusele sugugi pärssivalt mõjuvat. Vaevalt, et need ca 500 pagulast, keda valitsus on lubanud vastu võtta ja kellest veel mitte ükski (!) pole kohale jõudnud, seda ka Eesti puhul teeks.
Annan saate kesksete teemade kajastamise hindeks 5-, muu jutt jättis täna kahjuks soovida.
Hei, D.J.T.
Ära muretse, mul ei ole pagulaste vastu midagi, sest ma defineerin paguluse võib-olla pisut teistmoodi kui välja paista lasksin. Samuti ei häiri mind kooseluseadus või inimese nahavärv. Minus on pigem tekitanud küsimusi riigi maksurahade kasutamine (üldiselt ja kaudselt) ja samaaegne majandusteemade ‘unustamine’. Reisil olles nägin kui erinevad võivad olla kultuurid ja kui vähe nad üksteisega arvestavad. Singapur on suutnud integreerida kultuurid ühte, sest peab lugu innovaatilisusest, austusest ja laseb piiridest sisse immigreeruda talentidel. Nende piirid immigratsiooni osas on pigem jäigad ja nad teavad, mida soovivad saavutada. Vastukaaluks aga Süüria probleemidele ei maksa ära unustada, et igasugune sõda on väga sageli initsieeritud huvide konfliktidest. Tihtipeale on huvid ülepiirilised (näiteks Venemaa vs USA, Süüria on vahepealne marionett) ja selle asemel, et inimesi importida võõrasse kultuuri ja kasvatada pingeid, tuleks fookus seada sõjakoldes tule kustutamiseks. Rootsi näide ütleb meile palju, mis saab siis kui immigratsioon soosib getode teket. Minu meelest ei ole mõistlik, et meie kohalikus kultuuris nõuab moslem, et tema saaks oma 14. aastase lapspruudiga koos elada. Meie kultuur ei aktsepteeri sellist lähenemist ning sääraste tingimuste nõudjad peaksid mõistma, et see piirkond siin ei ole oma kultuuri peale surumise koht. Hea mõttekoht on ka see, et miks saudid ei taha vennasrahavast endale sisse lasta, vaid võetakse pigem Aasiast töökaid inimesi?
Teistpidiselt ma ei nõustuks, et päevapoliitilised teemad ei seostu investeerimisega. Riigipoolne pillavam elustiil on andnud minule konkreetse suunise, et maksude maksmise asemel tasub mõelda vähempatriootlikumalt ja keskenduda maksude optimeerimisele.
Muuseas, oleks äge, kui saaksime kokku ja vahetaksime maailmavaateid! Tänud selle tagasiside eest, et võiksime teha investeerimist, mitte poliitikat. Nõus, edaspidi hoiame fookust rohkem investeerimise peal.
Aitäh, et võtsid aega mu kommentaarile vastata!
Mina olen ka omajagu reisinud ja vastupidiselt sinule olen muuhulgas kohanud hämmastavat sõbralikkust ja abivalmidust, olgugi et kultuuriline taust on niivõrd erinev. Seda esiteks.
Teiseks, ma küsiks su käest, kas kõik sakslased on täpsed? Kas kõik luterlased on töökad? Kas kõik noorukid on pätid? Ma kahtlen, et sa tõsimeeli vastaksid nendele küsimustele jaatavalt, ometi väidad sa, et “moslem nõuab 14-aastase lapspruudiga koos elamist”, omistades tervele usugrupile fiktiivse näite põhjal teatud käitumismalle ja sellega sugereerides, et kõik pagulased on väärastunud maailmapildiga.
Siis jätkad sa näidetega, mis oma olemuselt on nii lihtsustatud ja populismi kalduvad, et tekib küsimus, kas sa neid EKRE valimisprogrammist välja ei kopeerinud (“tuleks Süüria kodusõja põhjustega tegeleda, mitte immigrante importida”, “immigratsioon soodustab getode teket”, “saudid ei lase ju ka süürlasi sisse”).
Sul ei ole väidetavalt pagulaste vastu midagi, aga igaüks võib su jutust hoopis vastupidist välja lugeda.
Ma hea meelega jätkaks seda diskussiooni, aga kuna tegemist on siiski üsna teemavälise asjaga, siis siinkohal oleks võibolla targem otsad kokku tõmmata.
Nõustun su viimase mõttega: rohkem juttu investeerimisest, vähem poliitikast (mis pole esimesega seotud).
D.J.T., minu kommentaarid.
Lapspruutitest rääkides, siis Taani imaam (ehk moslemite kogukonna juht) on see aktivist, kes Taani valitsust keelitab lapspruute legaliseerima (võib-olla on see allikas tõepoolest fiktiivsete uudiste looja, ma ei oska seda hinnata: https://www.rt.com/news/332282-child-brides-denmark-refugees/). Imaam ei ole suvaline indiviid moslemite ühiskonnas, seega ma ei saa nõustuda Sinu poolse väitega, et ma olen moslemitele selles teemas liiga teinud. Selle konkreetse näite esiletoomine ei tähenda, et ma põlgaks moslemeid, vaid ma viitan, et meie kultuuriruum ei suuda teise kultuuriruumi eripära täna veel vastu võtta. Ma olen veendunud, et moslemite hulgas on suurepäraseid inimesi. Samas olen arvamust mööda, et lapspruutide pidamine (alaealised) ei käi kokku minu (ja ilmselt teiste paljude Eurooplaste) maailmavaatega.
EKRE näite osas ei oska ma hetkel seisukohta võtta. Kas peaksin olema solvunud või rõõmus? Ma ei ole kahjuks nende valija.
Kui need kontekstist välja kistud näitekatked tekitavad Sinus tunnet, et õhutan viha, siis vabandan Sinu ja teiste ees avalikult. Selle tervikteksti idee oli kriitiliselt mõelda, et miks on just nii, kuid mitte naa? Võin Sulle ausalt öelda, et mulle teevad uhkust need välismaalased, kes on tulnud Eestisse, õppinud ära meie keele ja osalevad meie kultuuris. Jah, neil võib olla oma kultuur veel lisaks, kuid nad indikeerivad, et nad tahavad meiega suhelda ja ma olen äärmiselt kurb kui eestlane läheb sõimab välismaalast pagulaseks, sest ta on välismaalane.
Ma üritan oma maailmavaadetelt olla liberaalne, seda siiski kuni teatud piirini. Mida rohkem me vestleme omavahel, seda rohkem mõistame teineteist. Sageli on hirmud tekkinud vähesest kommunikatsioonist.
Tauri, ma ei usu, et sa üritad viha õhutada, kuid mõned su väited eksivad elementaarsete loogikareeglite vastu.
Sa üldistad isiklike kogemuste põhjal (“ma käisin välismaal ja seal oli nii, et… järelikult on kõik…”), sa üldistad ühe isoleeritud fakti põhjal (“Taani imaam õigustab lapspruudindust, järelikult on kõik moslemid lapspruudinduse poolt”), lood meelevaldseid seoseid (“saudid ei võta süürlastest pagulasi vastu, järelikult on süürlastest pagulased halvad”, “pagulaste vastuvõtt tähendab, et Eesti peab võtma üle nende kombed”), eirad põhjuse tagajärgi (“ärme võtame pagulasi vastu, tegeleme parem Süüria kriisi lahendamisega”, aga kuhu kaovad pagulased kuni see lahendatud saab?) jne.
Eestis elab viimase rahvastikuloenduse põhjal 1508 moslemiusulist. Kui seni pole Eesti kultuur pidanud nende “kultuuri eripära” üle võtma, siis ma ei näe, kuidas 500-line lisa sellele seda tegema peaks.
Eks sellega ole ikka nii, et rääkida saab sellest, mida näinud oled. 🙂
Fakti isoleerimine antud kontekstis ei ole päris õiglane kasutada. Kui Taanis on teema päevakorda kerkinud, siis lapspruutide pidamine on islamis väga teemakohane. Nimelt õigustab koraan pedofiiliat ehk ühtlasi ka lapspruute (https://wikiislam.net/wiki/Contemporary_Pedophilic_Islamic_Marriages).
Väide 1:
saudid ei võta süürlastest pagulasi vastu, järelikult on süürlastest pagulased halvad
Minu kommentaar:
See on Sinupoolne interpretatsioon. Minu küsimus on see, et miks nii on, et saudid eelistavad Aasiast tulevaid inimesi? Ma ei tee järeldusi.
Väide 2:
“pagulaste vastuvõtt tähendab, et Eesti peab võtma üle nende kombed”
Minu kommentaar:
Ei, pagulaste vastuvõtt ei tähenda, et Eesti peab üle võtma nende kombeid. Kultuuride segunemine toob probleeme, kui kultuuridest tulenevaid iseärasusi ei siluta, näiteks Vao pagulaskeskuse süütamine.
Väide 3:
eirad põhjuse tagajärgi (“ärme võtame pagulasi vastu, tegeleme parem Süüria kriisi lahendamisega”, aga kuhu kaovad pagulased kuni see lahendatud saab?) jne.
Minu kommentaar:
Euroopa Liidu piirid on vabad. Sundkorras kellegi ümbermajutamine ei taga meile soovitud tulemust. Kui abivajav inimene on valmis meie ühiskonnaga liituma ja oma panuse andma, siis muidugi võtame ta vastu. Kas Brüsselis jagatavad kvoodid tagavad meile, et inimene tahab siia tulla ja saada osaks meie ühiskonnast?
Väide 4:
Eestis elab viimase rahvastikuloenduse põhjal 1508 moslemiusulist. Kui seni pole Eesti kultuur pidanud nende “kultuuri eripära” üle võtma, siis ma ei näe, kuidas 500-line lisa sellele seda tegema peaks.
Minu kommentaar:
Ei peagi seda tegema. Me peame lihtsalt arvestama, et number võib kasvada ja siiatulijad ei ole meie kultuurist vaimustatud. Kas ja millised õigused meil sellisel juhul on?
Oma kogemustest saab, võib ja peabki rääkima, aga hakates selle üksiku kogemuse najal kaugeleulatuvaid üldistusi tegema on pehmelt öeldes kummastav.
Sama üldistavaid järeldusi tehes jätkad sa oma Koraani näitega. Ka Piiblis on igasugu rumalusi kirjas (mõned neist on välja toodud nt. siin http://arvamus.postimees.ee/1176398/jevgeni-kristafovits-olgu-kogu-vana-testament-meile-teenaitajaks). Kas me peaksime siis järeldama, et kristlased soovivad pühapäeviti töötajatele surma, sest Piiblis on nii kirjas? See on demagoogia meistriklass, Tauri.
Jätkad saudidega. Niisiis, sa väidad, et ma tõlgendasin sinu küsimust valesti ja küsid uuesti, miks saudid ei võta süürlastest pagulasi vastu, jätkuvalt vihjates, et nendega on midagi valesti. Ma ei tahaks spekuleerida, miks saudid käituvad nii, nagu nad käituvad. Kuid minu meelest on täiesti arusaamatu, kuidas saab omavahel võrrelda Aasiast pärinevat immigratsiooni (kes on kodumaalt lahkunud vabatahtlikult) Süüria sõjapõgenikega (kes on sunnitud lahkuma). Kohe kindlasti ei ole see üks ja seesama asi.
OK, niisiis pagulaste vastuvõtt ei tähenda, et vastuvõttev kogukond peab nende kombed üle võtma. Väga tore, et jõudsime samale järeldusele! Mis puutub Vao pagulaskeskuse süütamisse, siis usutavasti mängis siin suuremat rolli meedias üles köetav pagulaste vastane hüsteeria (“vägistajad!”, “terroristid!”) kui see, et “keegi unustas kultuuridest tulenevaid iseärasusi siluda”, millele sina viitad.
Liikudes edasi järgmise punktini, siis sul on õigus, et kvoodid ei taga kellegi integreerumistahet. Ent niipalju kui ma olen asjast aru saanud, siis vastu tahtmist kedagi siia ei tooda. Nii et see on non-issue. Tähtis on see, et Eesti annab oma panuse (vastavalt võimalustele) ja neid inimesi, kes siia tulevad, ei hakata halvasti kohtlema pelgalt selle pärast, et nad on teist usku.
Viimase punkti kohta tahaksin lisada, et number võib muidugi kasvada, sest sõda ei saa ilmselt homme otsa. Samas tuleb silmas pidada, et massiliseks see number Eesti jaoks ei muutu ilmselt kunagi ning lõplik sõna, kui palju siia ümberasustamise käigus tuleb, on Eesti riigil, mitte Saksamaal Merkeli isikus, või Brüsselil Juckeri isikus. Minu meelest on meil on kõik õigused tagada (Eesti on õigusriik ja viimati, kui ma kontrollisin, siis šariaati siin ei kehtinud), et kõik, kes siia tulevad, siin ka edukalt kohaneksid. Elementaarne on seejuures, et tulijad kohanevad oma uue asukohaga, mitte vastupidi.
Tauri, sa ütled, et üritad olla liberaalne. See on absoluutselt kiiduväärt mõtteviis! Ainult et kohati jääb mulje, et seda mõtteviisi toetava mõttekäigu vundament jääb nõrgaks, sest seda murendavad eelarvamused ja kahtlase väärtusega üldistused, kui vaja oleks hoopis tõsiseltvõetavaid, vettpidavaid argumente, mis loogikareegleid ei eira.
Jätan sellele viimasele kommentaarile avalikult vastamata. Kui siiski soovid mu vastust, siis saada palun e-mail taurialas[at]gmail[punkt]com.
Hei, DJT. Hetkel vist sõna pagulased on juba nii poliitiliselt laetud, et nägid siinkohal meis veidi rohkem tonti kui tegelikkuses oleks vist pidanud, ent eks see ole mure kui inimesi isiklikult ei tunne ja me aegajalt jaurama kipume 🙂 Kindlasti polnud eesmärk kuidagi solvav olla, aga eks see võis eneseväljenduse selguse taga olla.
Üritasime pigem rõhutada, et inimeste maksulojaalsus sõltub sellest, et kuidas nad tunnetavad oma maksude kasutamist ja hetkel Eestis on meil päris palju avaliku kriitika jaoks põhjust (ja kuigi pagulasteemast haarab meedia kinni, siis siinkohal on mitmeid muid fundamentaalseid küsimusi, mille üle vaielda). Kahjuks või rõõmuks sõltub palju sellest, mis ka investeerimismaailmas toimub poliitilisest tahtest – näiteks et see hetkel puudub väikeinvestoritele asjade lihtsamaks tegemise suhtes maksuküsimustes.
Tere Kristi!
Investeerimisraadio on hästi tehtud ja seni olen ka saatetegijate “jauramist”, nagu sa ütlesid, nautinud, kuid viimase saate mõned mõttevälgatused läksid minu jaoks liiga eksootiliseks. Kas see oli ainult tondi nägemine seal, kus seda pole? Ma ei tea. Võibolla.
Solvatuna ma ennast ei tundnud, aga ma olen jätkuvalt seisukohal, et võimalik ekskurss poliitiliselt tundlikele teemadele võiks jääda minimaalseks, arvestades, kui lihtne on selliste asjade puhul endast asjatundmatu mulje jätta. Sellele üritasingi oma esimeses kommentaaris viidata.
Majandus- ja rahanduspoliitika arutamine on samas igati tervitatav, sest sellel on otsene mõju investeerimisele.
Soovin jõudu ja jaksu edaspidiseks!
Tere,
avastasin investeerimisraadio alles hiljuti ja sellest tulenevalt ka hilinev positus, kuid loodan, et leiate siiski mahti vastata. Teemakohaselt seisneb minu küsimus maksustamises. Olukord siis järgmine, elan juba pikemat aega võõrsil ning Eestis palgasissetulekut ei oma. 2015 aasta alguses alustasin eraisikuna (eesti residendina) ühisrahastusse investeerimist, kuid aasta tulumaksu vaba miinimumi intressituluna täis pole teeninud. Arvestades, et mul puudub Eestis igasugune muu sissetulek ning tulumaksu vabaks miinimumiks 2015. aastal oli 1848 (154 kuus) euri siis hüpoteetiliselt ma ka maksuametile midaga maksma ega deklareerima ei peaks, või on mul kuskil midagi kahe silma vahele jäänud?
Väga teretulnud ja informatiivne saade, jätkake samas vaimus!
Tere, Lembit!
Tulu pead sa siiski ära deklareerima. Maksuamet lihtsalt ise arvutab kas see jääb alla maksuvaba miinimumi ning kui jääb, siis tuleb lihtsalt maksukohustuseks null ja maksma ei pea. Aru peab ikka andma.
(Muidugi kui juba kaua võõrsil oled, siis kas sa pole juba mujal maksuresident? Tutvu siinkohal seadustega!)