Saade #141: Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos

Kuidas läheb majandusel kuni 2022?

Prognoosiga saad täpsemalt tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.

2 kommentaari

Jäta kommentaar
  • Matemaatika õpetab väga halvasti loogikat!
    Mingeid tuletamise valemeid ja triginomeetria nurki pähe õppida on totaalne totrus.

    Pigem võiks matemaatika sellisel kujul juba enne põhikooli lõppu ära kaduda ja asemele tulla programmeerimine, mis oluliselt paremini õpetab algoritme tundma ja ise välja töötama jmt. Selle eesmärgiks ei ole progejaid välja õpetada, vaid just nimelt õpetada inimesi loogiliselt ja konkreetselt mõtlema.

    Matemaatika on äärmiselt halb tööriist sellise asja saavutamiseks. Ja kui sellist eesmärki pole, siis pole pütagoruse teoreemist kaugemale üldse mõtet õppida…

  • Tere, mul on kommentaar peamiselt loodusõpetuse kohta.

    Saates käis küll enamasti läbi rahatarkuse õpetamise puudumine hariduses. Jah, olen sellega täiesti nõus, et pythagorase asemel võiks õpetada liitintressi jne. Kuid tegelikult on sama suur auk ka loodusõpetuses – ei olegi vaja teada nii põhjalikult mitokondri ehitust. Vaid keskenduda tuleks ringmajandusele ehk mis hinnaga tulevad sinu ostetud tooted (mitte eurodes vaid energia, mis sellele kulub ja kuidas see mõjub loodusele), kuhu jõuab sinu toode kui sa selle ära viskad. Täna valitsev lineaarne ehk tooda-kasuta-hülga majandusmudel enam kaua ei toimi.. Ehk teadlikkuse tõstmist keskkonna hoidmise/jätkusuutlikuse kohta on vaja sisse viia koolisüsteemidesse. Vaikselt inimesed sorteerivad prügi jms, aga samas tarbimine on mõttetult suur. Siin tekibki küsimus, kas investeerimine ettevõttetesse, mille kasum tuleb tarbimisest, on ikka jätkusuutlik tegevus? Minu arust on see mõttekoht. Muidugi oleneb kui palju see sama ettevõte annab tagasi loodusele. Sest ikkagi raha ja loodusvarade vahele võib panna võrdusmärgi. Ükskõik kas puidu ettevõte (tarbitakse: puitu) või IT-teenused (tarbitakse põlevkivi või muud energiaallikat arvutitisüsteemide töötamise jaoks). Nii et nii rahatarkuses kui ka loodusõpetuses on palju lünkasid, mida täita meie haridussüsteemis – inimene ise vastutab nii oma rahalise olukorra eest (mitte riik) ja samamoodi vastutab ise ka oma jalajälje eest loodusele. Ideaalis võiks muidugi igal pool valitseda tasakaal, nii palju kui võtad, peaks ka tagasi andma 🙂

    Huvitavaid rohelisi ettevõtmisi, mis on mulle silma jäänud viimasel ajal:
    1) Leedu noteerib esimese rohelise riigivõljakirja Baltikumis: http://www.nasdaqbaltic.com/?id=3800384
    2) Ecosia otsingumootor – „Plant trees while you search the web. Ecosia is the search engine that plants trees with its ad revenue.“ https://www.ecosia.org/ . Google küll ka investeerib osa kasumist näiteks tuuleenergiasse, aga Ecosia on ainult puude istutamisele spetsialiseeritud, mis on minu meelest huvitav lähenemine. Põhimõtteliseks üks otsing ≈ üks puu kusagil maailmas.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Võid kasutada järgnevaid HTML atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Copyright © 2014. Created by Meks. Powered by WordPress.