Saade #45: Arengud ühisrahastusmaailmas

9 kommentaari

• Tere! Väga tore saade teil. Tean, et kirjutan natukene valesse kohta, aga jäi kuskilt silma, et Kristi investeerib Omarahasse ja tahaksin küsida natukene Omaraha osas nõu. Kunagi Jaak postitas kuidas väga suur osa laenudest on Omarahas punased ja et alla 901+ skooriga laene pole peaaegu üldse mõtet võtta – äärmisel juhul 801+. Kas peaksin oma autoinvesti sättides seda arvestama ka tänastes oludes kui tahaksin võrdlemisi konservatiivset portfelli (pigem keskmist)? Ja teiseks, et .. miks on intressid sedavõrd erinevad ühes krediidiskoori grupis? Nt 960 krediidiskooriga kõrvuti laenudel Koguintressid 15% ja 45% – päris suur vahe. Kuidas sellest koguintressist arvutada investori oodatavat tulu või aastaintressi? Ehk saate natukene soovitada, kuidas seda autoinvesti seal üles sättida?

  • Hei, Tarts!

    Omaraha on üks täiesti müstiline koht tõesti, selle kohta on alati hea uurida. Mina olen teinud sisuliselt 90%+ 900+ skooriga lepingud. Nüüd, kui tagasiostmise määr põhiosal on 80% eelneva 60% asemel, siis ma võib-olla mõtleks laiemalt.

    Oluline on siinkohal kui palju raha sa tahad kuus ringlusesse lasta. Mina saan oma seadistustega (intress 30% ligi, vahest saab 32ga välja antud, aga kõrgetes gruppides on konkurents kõva) välja antud keskmiselt ühe laenu päevas. See tähendab, et oma igakuised mõned sajad eurod saan ringlusesse lastud 20-30€ tükkidena ilma väga rohke võimlemiseta.

    Kodulehel nimekirjas olevate laenude intressimäärad on üldse sisuliselt müra – need jõuavad sinna, sest nad on kas a) madala krediidiskooriga või b) tahavad mingi ulme(madala) intressiga laenu või on seal mingi muu probleem. Laenud, millesse minu raha läheb, neid ei ole ma kunagi turul seismas tabanud.

    • Tere veelkord. Sättisin oma autoinvesti selliselt ja pole õnnestunud siiani (üle nädala) ühtegi eurot välja anda..

      http://www.upload.ee/image/5739820/omaraha.jpg

      millega puusse panen?
      Aitäh!

      • Ka mul on vahepeal olnud ca nädalaseid pause – siis polegi muud teha kui kannatada või lasta alla vaikselt protsendi jagu, selline mängimine seal Omarahas asi ongi kui sa ei taha, et raha liialt seisaks. Ma lasin 28% peale, siis hakkas liikuma, hetkel läks 14.04 välja üks 900+ 5 aastane 30% pealt, nüüd on 4 päeva vaikust. Peab vist uuesti ühe protsendi alla tooma.

        • aitüma 🙂

• Aitäh! 🙂 Teen siis esimesed katsetused. Parimat!

• Bondora + inkassode + inkassode tasude lükkamine investori õlule pole minu arust tehtud Bondora poolt korrektselt. See on mind endit Bondoras investeerimise suhtes häälestanud negatiivselt ja olen seetõttu seal igasuguse investeerimise lõpetanud juba mitmeid kuid tagasi ning võtan sealt rahasi välja ja investeerin selle mujal. Täpsemalt siis põhjus see, et vanade lepingute järgi pole investoril olnud Bondoras investeerimisel mittemingisuguseid kulusi. Seda on Bondora varasemalt maininud korduvalt, et nad võlamenetluse kulud kannavad nad ise, mis hiljem nad võlgnikult sisse nõuavad (ehk investrorid pole selle pärast üldse pidanud muretsema ja on oma investeerimisotsuseid tehes seda kogu aeg teadnud). Ka varasemates lepingutes olid selgelt välja toodud punktid (ma ei tea millised tänased lepingud on), kus investoril polnud mingeidki kulusi. Kui Bondora rikub sõna otseses mõttes lepinguid ja ei pean nendest kinni, siis milleks need lepingud üldse allkirjastatud on? See on tegelikult hea pretsedent võtta Bondora pihtide vahele läbi Finantsinspektsiooni (või kohtu), sest Bondora on minu silmis rikkunud oma lepinguid ja investoritele valetanud. Kui nad teevad tagaselja otsuseid ja rikuvad lepinguid “täna”, siis mis nad “homme” veel teha võivad? Ehk piltlikult öeldes homme ütlevad “sorry Sina seal, Bondorasse sissepandud raha Sa rohkem ei näe” ja mida investorid siis teevad. Ehk minu silmis on nad selle pretsedendiga oma usaldusväärsust suuresti maha mänginud, sest nad ei pea lepingutsest kinni ja seetõttu hetkel mul seal enam plaanis investeerida pole.

  Lugege näiteks (vanades) lepingutes järgmisi punkte:

  ****

  14.5. Kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks (1) kuu, muutub kogu Laenusumma sissenõutavaks ja Laenuandjail on õigus nõuda koheselt kogu Laenusumma ja kogunenud Intressi tasumist. Juhul, kui Laenulepingu alusel kuulub veel tasumisele ainult viimane tagasimakse või on Laenuleping sõlmitud ühe tagasimaksega, kohalduvad eelmises lauses sätestatud tagajärjed siis, kui vastav makse on muutunud sissenõutavaks ja möödunud on üks (1) kuu.

  14.6. Punkti 14.5 alusel formeerunud kogunõue läheb selle tekkimisel automaatselt üle Operaatorile. Nõude ülemineku eesmärgiks on teostada Laenuandja poolt käesolevaga antavat käsundit tema nõude sissenõudmiseks (sh on Operaatoril õigus volitada nõude sissenõudmiseks ka kolmandaid isikuid). Operaatoril ei ole õigust nõude alusel saadud rahasummadele, nõude edasi loovutamiseks kolmandatele isikutele ega kasutamiseks muul eesmärgil kui käesolevas punktis sätestatud. Nõue loovutatakse tähtajatult ja nõuet tagasi nõuda ei ole võimalik. Nõude alusel rahasummade laekumisel on Operaatoril kohustus Laenuandjat laekumistest teavitada ja vastavad summad Laenuandja Portaali kontole kanda.

  14.8. Laenuvõtja kannab kõik sissenõutavaks muutunud nõuete makseviivitusest tingitud sissenõudmisega kaasnevad vajalikud ja mõistlikud kulud, s.h. Laenuandja kulud õigusabile, inkassoteenuse osutajale ning kohtumenetlusele, s.h. maksekäsu kiirmenetlusele.

  ****

  Ehk kui nad oleksid tahtnud inkassode tasusi investorite õlule lükata, siis seda ei oleks pidanud nad tegema tagaselja vaid kõigepealt oleks tulnud lepingud ümber teha ja seda protsessi oleks saanud kasutada vaid uute lepingute puhul. Seda oleksid saanud siis investorid oma edasisi investeerimise otsuseid tehes arvesse võtta. Või siis kui tahetakse muuta vanemaid lepinguid ja investor on nõus inkassode tulud oma õlule võtma, siis selleks oleks tulnud teha lepingu lisa, kus on selgelt välja toodud, et nüüd maksab investor inkassode kulud ise. Seda aga minu arust tehtud ei ole ja sisuliselt rikutakse praegu lepinguid ja see on Bondora poolt minu silmis väga häbiväärne tegu, sest nad on kõigile investoritele valetanud. Kõike oleks saanud teha korralikult, mitte tagaselja nagu nad teha otsustasid.

  • Tere, morca!

    Minu meelest siin on võtmeküsimus selles, et kuna inkassosid ka vahepeal reguleeriti ja nende õiguseid piirati, siis ei saa nii vaba käega kui varem nõuda kõiki kulutusi tagasi laenajalt, kes võlgu on jäänud vaid võla sissenõudja peab ka mingi vastutuse võtma. (Vähendati igasuguseid kirjakeste eest saadetavaid tasusid jms).

    Seetõttu ei ole Bondora otseselt muud varianti – nad kas tõstavad laenuintressi või jätavad investorile väiksema osa intressist (noh nagu omaraha teeb). Keegi peab kinni maksma, ja Bondoral pole nagu väga põhjust oma kasumimarginaali seetõttu vähendada.

    Bondora hetkel on läinud seda teed, et asi oleks teoorias läbipaistvam – et kui sinu omatud laenutükilt saadakse raha tagasi, siis sina maksad selle eest mingit tasu – muidu maksaksid konservatiivsemad investorid kinni riskantsemate investorite laenudelt taastumise.

    Ideaalset head lahendust siin vist pole, aga Bondora kõige suurem läbikukkumine on siin kommunikatsiooniprobleem.

    • Võtmeküsimus pole vanadel lepingutel tegelikult üldse inkassodes ja nende reguleerimises. Inkassode kasutamine on Bondora enda soov kuid inkassode kasutamine ei ole võlgade sissenõudmisel üldse kohustuslik. Mitte ühegi võla sissenõudmisel ei pea kasutama inkassode teenuseid. Vabalt võivad kõik (endised ja tegelikult ka praegused) probleemsed laenajad joosta läbi kohtu ilma mingisuguseidki inkassosi ja nende teenuseid kasutamata. Invetoritel pole olnud Bondoras varasemalt mingeidki võlgade sissenõudmisega seotud kulusi kuni eelmise aasta sügiseni, või millal iganes nad need kulud investori õlule tagaselja lükkasid. Lepinguid ja lepingu lisasi selleks tehtud pole. Bondora pole lähtuvalt sellest tegelikult minu silmis lepingutest kinni pidanud ja pole käitunud võlgade sissenõudmisel lähtuvalt lepingutest + seadusest tulenevatele nõutele korrektselt vaid on tegutsenud omavoliliselt ilma investorite nõusolekut küsimata, lükates kõik kulud põhjendamatult investori kaela. Nagu kõik me teame, Bondora saatis varasemalt kõik võlglased oma kuludega kohtusse ja läbi kohtu nõudis võlglaselt ka kohtukulud tagasi ja seda ametlikult.

      Lisaks veel, Bondora võtab iga lepingu pealt x% lepingutasu + vist ka iga lepingu pealt iga-aastast haldustasu laenajalt. Kas need lepingutasud/haldustasud ei kata mingeidki kulusi? Kui korrektsete laenajate peale teenitud lepingutasud/haldustasud + probleemsete laenajate pealt teenitud lepingutasud ei ole piisavalt suured, siis äkki tuleks neil vaadata üle kellele nad üldse laenusi väljastavad. Kui probleemsed laenajad on ülekaalus ja neid ei suudeta välja selekteerida, siis investoritele neid probleemseid lepinguid maha müüa on ka tegelikult patt.

      Aga jah, minu silmis on siin selge pretsedent olemas, et asju läbi finantsinspektsiooni/kohtu ajada ja kui selgub, et Bondora ongi käitunud omavoliliselt ja mitte lepingutest + seadusest lähtuvalt, siis kujuta ette, mis võib Bondorast saada siis kui nad peavad näiteks investoritele hakkama tagasi maksma kõiki kulusi, mis nad on omavoliliselt inkassode kasutamisel investoritelt sisse kasseerinud. Suurte laenumahtude korral võivad need investoritele tagasimakstavad summad küündida vägagi suurteks.

      Bondora kommunikatsioon on kohati tõesti kehv. Teinekord ei mõelda minu silmis asju korrektselt läbi ja ei tehta selleks vajaminevaid toiminguid, nt antud juhul vajalikud lepingute muudatused + lepingute lisad, vaid tegutsetakse lepingute/seadusevastaselt. Selle kõigega teevad nad lõppkokkuvõttes endale lihtsalt karuteene.