Saade #176: Tulu deklareerimine

7 kommentaari

• Hea ja kasulik saade.
  Kontrollisin kohe üle oma Crowdestate’i kanded, mis tuludeklaratsioonile pidid saama ja avastasingi, et Itaalia projekti oma puudub, samas ülejäänud olid kõik kenasti olemas. Ja kui teised olid kenasti grupeeritult, siis Itaalia intressid tulid laekumiskuupäevade erinevuse tõttu mitmel real kanda … või oleks võinud panna viimasena laekunud intressi kuupäeva ja summeerida?
  Nagu mainitud: ebamugav oli kanda ÜR intresse, kuid võtsin eelmise aasta deklaratsiooni kõrvale ja kopeerisin registrikoodid sealt.
  Veel ebamugavam kui ÜR tuludeklaratsiooni kandmine on LHV kasvukonto ja investeerimsikonto kannete jälgimine … Kord nädalas liigub kasvukontole kindel summa, s.t 52 laekumist aasta jooksul. Iga aktsiafondi korral on teenustasu eraldi välja toodud jne jne. Ma ei julge küll pead anda, et kõik õigesti sai …
  Kuulun ka Tauri ja ~500 000 teise eestlase hulka, kes maksuvaba tulu miinimumi lähedale keeras. Aga seda siis teadlikult ja meelega. Mulle meeldib veebruarikuine rahasüst, see on viimastel aastatel olnud heaks seemneks investeerimisel. Suudan investeerimiseks ka muidu raha kõrvale panna, kuid selline suurem rahasüst on abiks ikka 🙂 Veidi kurb oli kuulata Kristi arvamust, et ju ei osata raha muidu säästa/ koguda/ planeerida, kui sellise raha saamisel kohe reisile minnakse või juba on ette planeeritud, mida selle rahaga teha. Aga see on ju ka planeerimine tegelikult 😉

  Üks küsimus ka. Paljud kirjutavad, et ärge andke riigile intressita laenu ning timmige tulumaksuvabastus maksimumi lähedale jmt. Kui inimene seda aga ei teinud, ja enne järgmist tuludeklaratsiooni esitamist ära sureb, kas see enam kinni peetud raha jääbki riigile?

• Teisest lapsest tulumaksu vabastus – summa pannakse tuludeklaratsiooni sellele isikule, kes saab igakuiselt lapse kasvatamise toetust riigilt ning tema saab sellele reale ette “linnukese” panna, kui soovib jagada (EMTA vastus telefonitsi). Terv.

• Kamoon Kristi, miks ei peaks kõiki võrdselt kohtlema ja mitte kõigile tulumaksuvabastust anda?
  Nn. “Kõrgepalgalised” kes teenivad natuke üle keskmise maksavad ju rohkem ka makse. Suuremast summast 20% on rohkem kui väiksemast summast 20% – panimajesh?
  Pole saladus,et eestis on tööjõupuudus kuna palgad ei ole konkurentsivõimelised, samas on vaja veel kottida neid kes teenivad natukene rohkem. Lets face it, keskmine palk 1500, siis 2100 teeniv kodanikku ei saa nimetada “Kõrgepalgaliseks” nagu meie riigiisad seda teevad.
  Kuhu panna piir?
  Maksustame üle 1200 euro teenivaid kodanikke aina rohkem kuni kõigile jääb kätte 1200 eurot, läbi maksustamise või maksu vabastuse. Kui palju me ümber jagame nii et kõik oleks “õiglane” ?
  Kui inimene harib end ja saab selle eest kõrgemat palka, miks peaks ta selle laiali jagama sest mõni teine ei viitsi end harida ja tahab tasuta asju ja vabastusi.
  Jään ootama Kristi promoartiklit pooldamaks kommunistlike parteisid. Sa tead hästi kellest ma räägin – sa ilmselt ka hääletasid nende poolt.

  • Ma lihtsalt arvan, et on rohkem olulisi küsimusi lahendada hetkel kui see, et kas 2100+ teenivad inimesed saavad 500 eurot maksuvabastust ka. Mina isiklikult ütlen, et minu elu ei muutu sellest palju kas ma saan selle maksuvabastuse lisaks või mitte. Iseasi, kas seda raha, mida mina tulumaksuna tagasi ei saa, riik ise mõistlikult kasutab – see on pikk teine diskussioon.

    • Mind tegelikult torgib kõige rohkem see, et Eestit on müüdud kui lihtsa, läbipaistva maksusüsteemiga riik ning tänu sellele on ka suudetud normaalselt ellu viia e-riik ja e-tuludeklaratsioonid jne.
      Nüüd me justkui käime tagurpidi implementeerides poolikut ja läbimõtlemata maksusüsteemi tekitades peavalu kõigile.
      (Huvitav kui paljud praeguse maksusüsteemi pooldajatest hiromandid on arvestanud oma 2019 tuludesse tänavu saadud tulumaksutagastuse?)

      Eks see on poliitikute süü kes on palkade võrdustamisega rahvale kärbseid pähe ajanud. Kes vähegi mõikab saab aru et see ei tööta “võtame 20% inimestelt 38 euro kuus rohkem ja jagame sellest nüüd 80% töötajatele 79 eurot kuus rohkem” – okei Jüri…. ja lubadused nagu “Keskmine palk kõigile!”

      Ilmselgelt praegune maksusüsteem mingit võrdust ei loo.
      Ka mujal (nt USA) käivad arutelud et maksustada tuleb ülirikkaid, mitte keskklassi. Keskklassi on meil ju juurde vaja et majandus areneks – see kuhu meie maksusüsteem tüürib pigem pärsib keskklassi teket ja lõpuks laseme endale jalga.

• Hei!

  Väga tore, kui saade paneb kaasa mõtlema ja diskussiooni algatama!

  Finantsnõustamisest rääkides olen arvamusel, et Eesti piiranguks on meie rahvaarv. On ju meie ettevõttedki alati eksportiva suunitlusega, sest koduturg võib peagi kitsaks jääda. Sestap usun, et vabaturg vähemalt eraisikute finantsnõustamise osa ei toimi. Pangad on oma asja küll ajamas, kuid ma ei ole sugugi kindel, et oma toodete müümisest huvituv instants pakuks inimestele kvaliteetset ja sõltumatut nõustamist. Teisalt pole vabaturg valmis looma teenust, mille vajadust paljud ei pruugi mõista, kuid mis hoolimata sellest on vajalik.

  Küll on õigus see, et tegelikult võiks Tauri kätte võtta, CFP kursuse läbida ja hakata siis ise asja ajama. 🙂

• Lapsehoolduspuhkuselt naasva lapsevanema palk peab tõusma teistega võrdselt, vastasel korral on tegemist diskrimineerimisega. See tuleneb seadusesr. Erandiks on juhus, kui kõigil ei tõstetud palka, vaid ainult osadel, lähtuvalt nende erilistest tulemustest. Seda kasutavad firmad sageli enda õigustuseks ära.

  LHP-l viibiva lapsevanema kvalifikatsioon ei lange, kui riik motiveerib teda osaliselt töötama ka LHP-l olles. Seda õnneks uus süsteem võimaldab. Ja kui ta ei tööta, siis võib ta siiski olla LHP ajal ennast koolitanud, lugenud jne. Ja kui ka seda mitte, siis on tema muud oskused, mis tulemevad laste kasvatamisest arenenud (nt multitasking, hea aja planeerimine jne.), mis korvavad kvalifikatsiooni languse ja mille omandamine võtab palju rohkem aega, kui paari aasta jooksul tööl mahajäämise ära õppimine. Enamus meist käib aastas 1-2 tööalasel koolitusel, mõni ei käi üldse.