Saade #23: Pension

Mõtiskleme pensioni üle…

Screen Shot 2015-10-22 at 21.37.25

Pension on väga popp teema, vähemalt Ameerikas. Eestis mitte nii väga, sest kuigi meil on riiklikult paika pandud 3 sammast (Tauri arvab, et need on lambad), siis üleüldiselt on valikuvõimalused suhteliselt ahtakesed. Näiteks ei ole ühisrahastuseinvesteeringuid võimalik pensionisambaks konverteerida ning kohustuslikku teise sambasse saab valida vaid aktsiate ja võlakirjade kombinatsioone moodustavaid fonde.

Milline on Eesti pensionisüsteem?

  1. sammas ehk riiklik vanaduspension
  2. sammas ehk kogumispension
  3. sammas ehk täiendav kogumispension

Kõigil sammastel on omad head ja vead. Saates tutvustavad Kristi ja Tauri ka neljandat pensionisammast, millest nemad loodavad tulevikus ära elada. Tahad teada, mis see on? Selleks tuleb juba raadiosaadet kuulata! 🙂

Uue tunnusmuusika eest täname Eesti bändi No Way, nende väga ammust lugu saate kuulata siit.

13 kommentaari

  • Pensionisüsteem ise-enesest on juba üks jube kahjulik asi. Madal iive on kusjuures üks halbadest sümptomitest, mida pensionisüsteem tekitab. (Ma hetkel googledama ei hakka, aga vastavad paberid peaks lihtsalt leitavad olema. Üks paber oli väga põhjalik prantsusmaa näitel, kui seal pensionisüsteem tekitati.)

    Ma pooldaks kogu pensionisüsteemi likvideerimist täielikult (võib-olla hoida elus seda vaid nende jaoks, kes juba süsteemis sees on ja soovivad vabatahtlikult jätkata) ja igaüks peab ise oma tuleviku pärast muretsema. Üks inimene teeb 20 last, teine hakkab investeerima. Whatever floats your boat. Ja kui sa ei mõtle tuleviku peale, siis oled kehva tulevikku väärt ka.

    Kõikvõimalikud kasvatajad ja õpetajad ja nende palgad on kahel põhjusel madalad: Suhteliselt paljud inimesed suudavad seda teha (ülepakkumine) ja turg loob riik. (ebaefektiivne) Täiesti vabal turul liiguks kõik täpselt nii paika, nagu vaja: Kui palk on väike, teeb seda tööd vähem inimesi. Kuna aga lapsi on vaja hoida, siis makstakse rohkem palka olemasolevatele ja tõmbab mõne lisa-kasvataja vmt veel juurdegi, kuni lõpuks stabiliseerub kastavajate hulk ja tasu õiglasele tasemele. (Näiteks kui lapsi üldse pole ja kasvatajaid on palju, siis kasvataja saab väga madalat palka, kuna seda tööd pole vaja ühiskonnas nii palju. Ja see toimib ka vastupidi.) Seega kõik töökohad, mida tekitab riik, peaks arvestama, et palk on madal ja nii ongi.

    • 3

      (Aga kirjutan ikka juurde, vanust on 24, fondist ei looda kunagi midagi kätte saada. Swed’i K3 oli kunagi agressiivseim ja lisaks on swed’il hooldustasu kõige madalam.)

    • Joonatan, kas Sa tead, miks Riigikogu palk on 3-4x Eesti keskmine palk? Põhjuseks on korruptsioonist hoidumise vajadus. Sama lugu on riigiettevõtete juhtimisega – riik ei saa silmi kinni pigistada ja maksta Eesti Energia juhile 1000€ bruto.

      • See on suht loll põhjendus. Pole see kedagi takistanud. See pigem takistab seda, et igaüks ei saa altkäemaksu anda, sest nad väiksematest summadest pole huvitatud ehk jutule pääsevad ainult suured kalad.

        Teoreetiliselt võiks sama hästi öelda, et riigikoguliikme palk võiks olla keskmine palk või isegi alla selle, et kõigil oleks võrdne võimalus altkäemaksuga ja “kingitustega” otsuseid mõjutada 🙂

        KAPOl ka lihtsam vahele võtta, kuna massidest keegi ikka libastuks või suuremat sorti kulutamised hakkaksid tunduvalt kergemini silma (keskmise palga eest sellist luksust omale ikka lubada ei saa) 😀

        See selleks.

        1. Tahtsin tegelikult III samba sissemaksete kohta öelda, et seal ei tohiks küll muud piirangut ega lisatingimust olla, kui see mainitud 15% ja ülemine piir summale. Kui tahad, võid kogu kupatuse ka aasta lõpus sisse visata. Sellepärast pangad ka nii agressiivselt seda aasta lõpus müüma asuvad iga-aastaselt.

        Väljamaksetega on jah mingid lisatingimused, et teatud aja jooksul vist üldse ei saa ja peale mingi aja möödumist pead väljamaksetelt tulumaksu tasuma ning mingi vanuse (kunagi oli see 55) möödudes tuli vist ainult 10% tulumaksu tasuda väljamaksete pealt.

        Sissemaksetega on aga asi üsna lihtne ja mingisuguseid takistusi pole. Tegelikult võid minu teada ka rohkem maksta kui 15%, aga selle pealt lihtsalt tulumaksutagastust ei saa enam.

        Kunagi tegin ülevaate sellest siin, aga numbrid võivad olla tänaseks aegunud natuke:
        http://rahafoorum.ee/pension-tulus-investeering/

        2. II samba pärandamise teema peaks ka üsna lihtne tegelikult olema. Käib läbi lisakindlustuse tellimise. Põhimõtteliselt maksad kindlustusele osa oma pensionist selle teenuse eest, et sinu kogutud “pension” oleks pärandatav.

        Tehniliselt peaks see tähendama seda, et sinu kogutud summast võetakse veel lisaks mingi summa kindlustusseltsile ja selle eest garanteerid, et sulle tehakse (selle summa arvelt vähendatud mahus) pensionimakseid vähemalt mingi kokkulepitud perioodi jooksul, isegi kui sa varem ära sured.

        Kui sa ära sured, siis tehakse neid makseid kuni kokkulepitud perioodi lõpuni sinu pärija(te)le. Kui sa ilma selle lisateenust ostmata ära sured järgmisel päeval peale pensionile minekut, jääb kogu raha lihtsalt kindlustusseltsile.

        Minu teada, kui sa enne pensionit otsad peaksid andma, siis on ka II sammas siiski veel päritav, nii et kui tervis on ikka väga kehv, siis on targem vist ise ots peale teha, enne kui seda kindlustuslepingut tegema hakata…

        Kui kunagi blogipostituse jaoks seda teemat uurisin, siis jäi silma ka märge, et teatud tingimustel võib kindlustusselts ka lepingu enne surma lõpetada. Mis tingimused need on, selle kohta ei suutnud kahjuks midagi leida tookord. Vaevalt see midagi head on muidugi 🙂

          • Väjlendasin ennast natuke halvasti jah. Oleks pidanud täpsustama, et minu arvates on see loll põhjendus. Mäletan seda ka gümnaasiumi ajast, kus see välja käidi, aga ei tundunud kohe üldse loogiline.

            Muidugi täiesti võimalik, et minu loogika ongi vigane ja minu uskumus, et altkäemaksu võtavad inimesed, kellel on selleks soodumus, ei vasta tõele. Ehk on tõesti nii, et igaüks võtaks vastavates tingimustes altkäemaksu vastu…

            Mulle muidugi meeldib vähemalt siiamaani mõelda, et kui ametikohad täita õigete väärtuste ja põhimõtetega inimestega, siis seda ohtu pole, aga vb on see tõesti fantaasiamaailm 🙂

      • Eem, avalik sektor ei allu täielikult vabaturu mehhaanikale. Seega see on eraldi maailm ja minu kirjeldatu paratamatult ei kehti siin.

        Samas mul pole midagi selle vastu, et vastutusrikkad ametid avalikus sektoris on kõrgelt tasustatud. Pigem on küsimus selles suunas minu poolt, et kas haridusvõrgustik peaks olema osast avalikust sektorist? (Ma arvan, et pigem mitte, sest just seepärast ei ole ehk õpetajad/kasvatajad tasustatud turu mõistes “õiglaselt”)

  • Töötan ise ametis, mis tegeleb pensionide määramise ja pensionidega 🙂 Seega oli väga huvitav kuulamine 🙂

    • 🙂 Meil oleks huvitav, kui oskaksid välja tuua meie juttu tasakaalustavaid argumente! 🙂

      Muidugi täname, et oled leidnud aja meid kuulata! 🙂

      • Selles mõttes, et ega siin midagi väga vaielda ei ole, sest üldjoontes jäin teiega nõusse ja mingeid faktilisi vigu ei tundunud olevat 🙂 Laske edasi! Teie saated panevad mõtted liikuma.

      • Okei. Mõtlesin siiski natuke. Ja paari sõnaga.
        Tänu sellele, et olen juba mitu aastat selles “pensioni” süsteemis sees ja näen mis ümberingi toimub olen ammu loobunud mõttest, et riik hakkab mind vanaduses ülal pidama. See raha mis enamus vanaduspensionärid saavad on lihtsalt nii masendav, et ma ausaltöeldes ei kujuta üldse ette kuidas selliste summadega elada on võimalik. Selleks olen juba ammu jõudnud järeldusele, et ise peab midagi tegema, et oleks üldse mingit tahtmist saada vanaks. Kui mul nn vanaduspensioni ikka jõudmise ajaks (mis õnneks on alles aastakümnete kaugusel) ei ole midagi tehtud, et end majanduslikult turvaliselt tunda, siis ma ei tahaks üldse nii vanaks elada (karm aga tõsi). Ja pealegi ilmselt minu pensionile mineku ajaks on nagunii pensioni süsteem kolm korda ümber tehtud selliselt, et see riigi panud jääb võibolla veel väikemaks (kuna rahvas vananeb ja lõputult ei saa riigilt raha välja pumbata ja lihtsalt pole võimalik inimesi riigil ülal pidada) siis seda enam peavad tänased noored päris tõsiselt mõtelma sellele, et võimalikult vara alustada ise endale pensioni kindlustamist.
        Võibolla kordasin ka teid natuke, aga sellised mõtted siis.

        • Väga õiged mõtted! Oleme Kristiga seda meelt, et oma 4. ‘pensionilammast’ peaksime kõik ehitama hoolimata riigi garantiidest. Ei olnud see just väga kaua aega tagasi kui õpetajate poolt õpingute ajal võetud õppelaenude riigi poolne tasumine ära tühistati. See on hea, kui riik suudab mingisuguse raamistiku pakkuda. Samas, parem teha ise ja paremini, siis riigilt laekuv osa on kui meeldiv boonus või preemia.

Copyright © 2014. Created by Meks. Powered by WordPress.