Saade #1: Finantsvabadus

Kas Eestis on võimalik saada rahaliselt vabaks?

CLIMB HIGH(1)
Kristi

  • 13. aastasena aitas emal töö juures õmmelda 3 päeva jooksul umbes 1000 nööpi kodutekstiili kaubale peale
  • ülikoolis õpetajaks õppides töötas muuhulgas animasarja „Beavis & Butthead” tõlkijana
  • ülikooli lõpetades sai õpetajaks ning pettus oma esimeses palgas (napilt üle 500 euro)
  • 2012. aasta detsembrist alates investeerib ühisrahastuses, alustas 10 euroga
  • 2015. aasta mais on ühirahastuse portfell ca 5500 eurot, lisaks leiab Kristi portfellist Tallinna börsi aktsiaid, SP500 indeksit ning üürikorteri

Tauri

  • armastas lapsena unistada investoriks olemisest (eriti peale Aktuaalse Kaamera TALSE graafikute pidevat jälgimist)
  • 2007. aastal sõjaväes ostis ühe Äripäeva nädalalõpu lehe, mida luges kaanest kaaneni läbi vähemalt 3 korda
  • 2009. aastal taasavastas investeerimishuvi
  • 2010. aasta aprillis tegi esimesed tehingud Baltikumi aktsiaturgudel
  • 2012. aasta detsembris hakkas investeerima ühisrahastuses, alustas 10 euro kaupa
  • Tänaseks on Bondora portfell ca 4600 eurot

Finantsvabaduse (rahalise sõltumatuse) definitsioon võiks kõlada järgmiselt: kui investeeringutest laekuvad passiivsed tulud ületavad Sinu eluks vajalikud kulud, siis oled rahaliselt sõltumatu (ehk finantsiliselt vaba). Vähemklassikalise (rahva seas levinud) arvamuse kohaselt on rikas Miki Hiirest tuttav onu Robert, kes endale sobival momendil võib minna šeifi raha sisse suplema. Või siis tähendab rahaline sõltumatus Pina Coladasid Kariibi mere saartel. Miks ihaleda finantsilise vabaduse suunas?

Finantsiline vabadus annab võimaluse tegeleda hobidega, mida palgatöö võib piirata. Lisaks peaksime arvestama majandustsüklitega – ettevõtete DNAsse on kodeeritud efektiivsuse kasvatamine konkurentsieelise saamiseks ning sagedasti toimub suurem optimeerimine majanduskriiside ajal. Töökohtade kadumine võib meid ohustada rohkem kui seda usume. Targem on ootamatusteks valmis olla.

Rahaline sõltumatus ei tähenda tööst loobumist. Me võime tööl jätkuvalt edasi käia (eriti kui meile meie töö meeldib), kuid me ei ole sunnitud oma aega vahetama raha vastu. Pealegi suudab raha meie eest väsimatult 24 tundi päevas tööd teha. Võtame kas või Bondora, kus meie unetundide ajal tiksub raha meie kontole. Miks mitte kasutada võimalust ja panna raha enda eest tööle?

Investeerimisel tuleb arvestada, et iga investeering ei genereeri rahavoogu. Osad investeeringud on kapitalikasvuinvesteeringud, mille väärtus ajas (loodetavasti) kasvab. Näiteks 2010. aastal ostis programmeerijana töötav Laszlo 10 000 bitcoini eest kaks Pappa pizzat. Kolm aastat hiljem oli ühe bitcoini väärtuseks umbes 1000 dollarit. Milline ebaõnn!
Peame aga pisut eufooriat maha võtma, sest kapitalikasv püsivat rahavoogu ei anna. Arved ootavad siiski maksmist ning iga bitcoini müük antud juhul oleks tähendanud, et meil on bitcoine järjest vähem. Tuleb leida mingisugune tasakaal erinevate investeeringutüüpide vahel.

Tasakaalupunkti leidmisel tuleks soovida olla võimalikult igav investor. Bitcoin tegi toreda hüppe üles 2013. aastal, kuid on tänaseks umbes 3 korda oma väärtuses kukkunud. Kogu portfelli paigutamine vaid ühte investeeringusse tähendaks, et öösel võib meil uinumisega probleeme tulla. Eriti kui oleme investeerimiseks kasutanud kuu toiduraha. Mõistlikkuse piires tuleb hajutada.

Enne investeerima asumist soovitame tutvuda viidetesse kirja pandud raamatutega. Pidage meeles, et antud raamatud (ja Investeerimisraadio saade) ilmestavad autorite nägemust maailmas toimuvast. Soovitame julgelt olla kriitilise meelega ja küsivalt uurida miks asjad on nii nagu nad on?

Kas finantsvabadus on võimalik? Meie usume, et on. Kui investeerime iga kuu 150 eurot ühisrahastusse (ceteris paribus – muude tingimuste samaks jäädes) ning eeldame, et keskmine palk (hetkel ca 1040€) kasvab 5% aastas, siis 16. aastaga peaksime saavutama finantsilise vabaduse. Usume, et finantsvabadus Eestis on võimalik! Tuleb vaid tahta.

Viited

Saate taustamuusika eest täname Eesti bändi Noway (lugu “Oota mind ära”).

[Tauri täiendab] MLMi (võrkturunduse) osa kohta lisan, et minu ‘negatiivse’ emotsiooni tekitas 2005. aastal tutvustatud Amway lahendus, kus toonaselt gümnaasiumiõpilaselt küsiti müstilist liitumistasu 2000 krooni (umbes minu kolme kuu elamisraha). Kõik oli nii salajane ja uus. Mitmeid korda toonitati, et jään elu võimalusest ilma kui saja kroonist hambapastat sõpradele müüa ei saa. Loomulikult olin pahane! 🙂

 

18 kommentaari

  • Hea töö! Mõtlesin, et kuulan töö kõrvale poole kõravaga aga juhtus hoopis nii, et töö jäi tegemata ja jäin lausa mõlema kõrvaga kuulama. Väga hästi tuleb teil koos kõnelemine välja! Jääme järgmisi osasid ootama!

  • Ei ütlekski, et tegemist on esimese saatega 😀 Kõik tundus väga ladus, professionaalne ja huvitav – väga tublid! Edu!

    • Ma loodan siiski, et meil on arenguruumi ja suudame üllatada järgmiste episoodidega. Tänud!

  • Tubli töö, kuulasin suure huviga. Eriti lahe, et väikeses Eestis on nüüd ka selline võimalus olemas.

    • Mulle tundub, et iga päevaga meie väikene Eesti kasvab finantshariduse perspektiivist vaadatuna suuremaks. Kirjutatakse raamatuid, blogisid, nüüd tehakse podcaste. Super on sellises õhkkonnas tegutseda! 🙂

  • Nõustun eelnevatega, et ei jäänud esimese saate muljet. Väga hea flow oli ja kandis kenasti terve tund aega. Ootan järgmisi saateid.

    • Kusjuures jäime ise mõtlema, et 40 minutit vist peaks olema optimaalne ja üritasime sinna suunda ka sihtida. Kuidagi moodi tuli aga rohkem juttu. Tegelikult ideid oli isegi rohkem kui rääkida jõudis 🙂

  • Hea saade. Huvitav kuulata. Jään järgmist ootama.
    Mis mõte mul tekkis seoses Hispaania 90%-liste laenudega, et võiksite tulevikus oma saadetes puudutada ka sotsiaalpanganduse ja eetika teemat. Et kui eetiline on üldse anda väga müstilise intressiga laenu ja mis tunne teid ennast seejuures valdab (tean, et see teema on küll blogidest mingil määral läbi käinud, aga huvitav oleks kuulata).

    • Jah, eetika küsimusest plaanis oma blogis ka kirjutada, sest seda küsitakse mult päris tihti. Kirjutasin just Äripäeva ka ühe lühinupu sotsiaalpangandusest ja kohe tuli kommentaar, et olen hingelt liigkasuvõtja.

  • Mainisid, et otsid üürnikku. Korteri üürimisel muidugi põhiline https://www.e-seif.ee/ ja sealt maksehäirete raport ja siis avalikud teadaanded. Kui ikka kohtutäitur taga otsib siis sa ilmselt ei taha teda endale üüriliseks. (vaja potensiaalse üürnikku nime ja isikukoodi muidugi). OÜ alt üürides tuleks üürilepingusse lisada veel punktid sellekohta, et makseraskuste korral edastad info krediidiinfole. Kuskil olid need kolm punkti kirjas mis tuleks lepingusse panna aga ma ei mäleta enam kus.

    • Tere, Andrus!

      Jah, täpselt nii on plaanis teha! Käisin hiljuti ka Peeter Pärteli koolitusel kus neidsamu punkte rõhutatakse, et kuidas ja mida lepingusse panna – kahjuks just taustauuring tundub Eestis suhteliselt uus teema olevat.

  • Väga tore kuulamine oli, jutt jooksis ja teemad olid põnevad. Ilmselt huvitaks tulevikus just ühisrahastusse laenamine ja üürikorteritega seonduv. Kuna üürikorterite kogemus Teil alles tekib, siis võiks luubi alla võtta näiteks Bondora, millest küll igalpool blogides on palju juttu olnud aga siiski. Eelkõige võiks rääkida natuke Bondora riskidest ja mis seal taga täpsemalt toimub. Minu küsimused oleks siis sellised:
    1. Kas Bondoras (ühisrahastuses üldiselt) on üldse mõtet eraisikuna tegutseda? Arvestades, et 60+ laene ei saa intressidest maha arvestada.
    2. Kuidas Bondoras laen välja anda nii, et see jääb ka välja antuks? Minu kogemus on hetkel selline, et osa raha ringleb lihtsalt tühja. Millegipärast on esimene laenumakse alati alles paari kuu pärast ning selle vahepealse ajaga makstakse suur osa välja antud laene tagasi. Paned siis raha uude laenu ja sama asi kordub. Samal ajal jooksevad vanad laenud viivisesse.
    3. Mille põhjal Teie oma valikuid teete laenu andmisel ja mis on tähelepanekud? Näiteks küsite alati, mille jaoks laenu soovitakse vms.
    4. Kas Te olete proovinud olla Bondoras laenaja poolel? Huvitav oleks teada kuidas see protsess ikkagi täpselt käib ja millised võimalused laenajal on minu rahaga mängida jne. Kui keerulised on laenamise tingimused, mida täpselt kontrollitakse. Seda just selleks, et aru saada miks nii palju laene justkui välja läheb ja hetk hiljem uuesti ringiga tagasi tuleb.
    Kuulmiseni.

    • Tere, Tanel!

      Kuna meie portfellidest on suur osa just ühisrahastuses & sotsiaalpanganduses, siis jah plaanime ka oma tugevustele keskenduda. Aitäh heade küsimuste eest, mõned neist on juba plaanis!

  • Tõesti hea saade, loodan, et see ei jää lühiajaliseks projektiks!
    Väga huvitav oleks kuulda arutelusid P2P ja P2B platvormide juhtidega, olen kindel et näiteks Daniel või Loit oleksid nõus osa võtma.

    Tehniline küsimus ka – kuidas teie podcasti saaks iTunesi automaatselt jooksma? Hetkel mängin seda SoundCloud appist, aga teiste podcastide jaoks kasutan iTunesi, ma usun et ma pole ainuke.

    • Tere, Eerik!

      Kui jõuan, siis teen ka iTunesi integratsiooni ära kui tekib tuju Apple’ile anda oma krediitkaardiandmed 😉
      Aga RSS feedi saad otse kätte feedburnerist, see peaks enamike asjadega ka ühilduma: http://feeds.feedburner.com/Investeerimisraadio

      Kindlasti pole tegemist lühiajalise projektiga – täna said juba järgmised kaks osa linti!

  • Kristi,

    Jõudsin nüüd ka ära kuulata, väga mõnus ja muhe! Teile tõesti sobib see kahekesi rääkimine 🙂 Jätkake samas vaimus!

Copyright © 2014. Created by Meks. Powered by WordPress.