Saade #108: Kuulajaküsimused: III sammas

Millal on III sammas mõistlik valik?


 

Viidatud Rahafoorumi artikli leiad siit.

III samba tootluseid saad vaadata siit.

11 kommentaari

  • Tööandjaga saab kokku leppida, et tagastatav tulumaks arvestatakse palgaarvestuses kohe sisse ja seega sellist eraldi tulumaksutagastust ei toimu. Siis lihtsalt jämedalt kaotad netopalgas 80€ ja 3. sammas tõuseb 100€ võrra. (Ja põhimõtteliselt hiljem, kui välja võtad enne 55. eluaastat, siis pead selle “võidetud” 20€ tagasi maksma… ja lisaks tootluse pealt ka tulumaks, nagu ikka) Ehk et tegelt on numbriliselt kõik okei.

    Seni on 3. sambal olnud reaalselt vaid üks probleem – pole olnud normaalset fondi, kuhu raha koguda. Nüüd LHV on otsa lahti teinud.

  • Mina ka aru ei saa, et mida Tauri jonnib. Räägib, et kuldmune munevat kana ei tohi tappa. III sambasse pandud raha ongi see kuldmune munev kana ja fakt, et Sa ei saa seda ilma trahvideta sealt enne 55. eluaastat kätte on lisagarantii, mis hoiab seda kana elus. Mis vahet seal on kas investeerin käsitsi läbi kogumishoiuse SP500-sse või teen seda läbi III samba kui mul on never-ever plaanis neid osakuid maha müüa enne pensionit. Riigilt saadud tulumaksutagastus on selge boonus. Öelda, et see on riigi lüpsmine on sama hea kui näiteks see, et mul on vaja punktist A minna punkti B ja mulle pakutakse selleks jalgratast aga ma keeldun sellest põhjusel, et jalgrataste valmistamine kahjustab loodust. Nii nagu Kristi ütles, siis minu arust tasuks küll neil, kes usuvad passiivsetesse fondidesse, hüpata III samba rongile jõukohaste summadega ja võtta seda tulumaksu tagasi nii kaua kuni seda pakutakse. Tõenäosus, et III sammas läheb reformimisele lähima 10-20 aasta jooksul on päris suur. Võibolla sellest tehaksegi selline mugavustoode nagu Tauri soovib aga siis kaob ka see tulumaksu tagastus ära kuid tõenäosus, et nad küsivad nendelt inimestelt, kes on juba raha sinna paigutanud, tulumaksu tagasi, on ebatõenäoline.
    IMHO

    • Aitäh kommentaari eest!

      Põhimõtteliselt ma nõustun, et inimest tuleb teinekord tema enda eest kaitsta ja selles mõttes on teine sammas teoreetiliselt hea lahendus (praktiliselt aga puudujääkidega). Kolmanda, vabatahtliku pensionisamba, puhul ma seda edu paraku näha enam ei suuda.

      Võib-olla alustaksin sellest, et tulumaksutagastuse põhimõte on tänasel kujul lihtsalt jabur. Kui eesmärgiks on pikajaline kogumine, siis raha tagastuse asemel võiks iga 5 euro kohta riik lisaks panna kohe 1 euro Sinu kolmandasse sambasse (matching). Hilisem tagastamine tähendab, et Sul on aega mõelda kuhu mujale seda raha panna ning selle asemel, et kohe investeering ära teha jääd ootama järgmise aasta veebruaris-märtsis rahalaeva (kaotad inflatsiooniga, kaotad osakuhindade muutuse läbi).

      Teine mõte on see, et järgmise majanduskriisi raames võib juhtuda, et kolmas sammas kaotab tulumaksutagastuse. Kui Sinu plaan on saada edu tulumaksutagastusest ja see ootamatult ära võetakse (nagu riigitöötajate õppelaenude kustutamine riigi poolt kümmekond aastat tagasi), siis oled oma raha kinni pannud mitmekümneks aastaks. Mina hindan vabadust veidi rohkem ja olen nõus tulumaksutagastusest loobuma, sest tunnen, et suudan ise raha hallates teenida pikaajalisemalt kõrgemat tootlust kui senised sambad on suutnud genereerida (vähendades sealhulgas tulumaksutagastuse võitu).

      Teise samba võiks vabalt liita kokku kolmanda samabaga ja pakkuda inimestele võimalust ise määrata kui palju ta mingil ajaperioodil raha pensionisambasse paneb. Näiteks lepime kokku, et tänane 2%+4% ehk 6% brutopalgast on minimaalne põrand ja alla selle ei ole võimalik panna. Samas kui vabatahtlikult tõstad oma osa 2% pealt 5% peale, siis esimese 2% ulatuses pakub riik 4% lisaks, järgmise 3 protsendipunkti pealt pakub 3% lisaks. Ehk kokku 2+4 ja 3+3 = 12%. Samamoodi võime lae seada 20% peale – ehk üle selle enam pensioniks panustada ei saaks. Siis puuduks reaalne vajadus järjekordsele sambale, mis sisuliselt dubleerib juba olemasolevat toodet. Meil on vaja inimesi pensionist huvituma panna ja harida, mitte luua järjekordne lõks, kuhu raha uputada.

      Riigi lüpsmisest mõne sõnaga. Kui raha pakutakse, siis alati ei tasu seda vastu võtta. Võib-olla parimad näited on maakohtadesse eurorahade toel uhkete hoonete ehitamine väga madala omafinantseeringuga. Probleem seisneb hiljem selles, et kommunaalkulutused ja amorisatsioon tuleb omavalitsusüksustel hiljem omast taskust tasuda ning kui vallal on vähe ressursse, siis see on koormiseks valla eelarvele. Me elame piiratud ressursside tingimustes ja peaksime mõtlema, kuidas raha mõistlikult kasutada. Tulumaksutagastus tõstab mõnevõrra tootlust, kuid senine ajalugu näitab, et 3. samba tootlused ei ole olnud liiga kõrged. Seega seal peab nüüd igaüks tegema ise omad arvutused, et kas tema suudaks paremini või laseb süsteemil joosta. Mina usun, et mina saan ise paremini hakkama ja ei näe põhjust 3. samba kaudu investeerida. See aga ei tähenda, et Sina peaksid minu järgi tegema. Oma peaga mõtlemine on ikkagi kõige aluseks!

      • jah, jah ja ei.
        🙂

        Ma astusin sammu tagasi ja sain aru, et Sa esindad seda kogukonda, kes tahab oma varasid aktiivselt hallata. Ühisrahastus on tõesti selline valdkond, mis on pidevas muutumises(regulatsioonid, portaalide “optimeerimised” jne) ja seal tuleb tõesti reageerida, et kaitsta oma raha. Lisa veel sinna vajadus mõningaid investeeringuid likviidseks muuta, et teha mingi teine (kasumlikum) investeering(või kodu soetamine 🙂 ) ja siis tekibki vajadus ‘võimelda’. Kuid kolmanda samba puhul käib jutt indeksitesse investeerimisest. Indeksid on stoilised. Pole vaja muretseda ettevõtete pankrotistumise pärast või et reguleeritaks üle. Lisa siia veel, et enamus inimesi ei suuda turgu biitida ja oledki saanud väga hea pikaajalise investeeringu. Buy and forget.

        Tulumaksutagastus.
        Ma olen täiesti nõus, et oma investeerimistrateegiat selle peale üles ehitada oleks vale aga ma võtan seda kui ühekordset (väga lahket) dividendimakset. Tavaliselt makstakse aktsiate puhul ka dividende 1x aastas. Sama moodi “kaotad” inflatsiooniga ja osakuhinna muutuses. Kuid see millegi pärast ei tekita ju tuska? Nutikad inimesed reinvesteerivad dividendid ja miks ei võiks/peaks tulumaksutagastusega sama moodi tegema? Kui kunagi otsustatakse see tagastus kaotada, siis jumal sellega. Ma ei ütleks, et juba makstud raha oleks kuskile auku kadunud. Ega Sa sellest vaesemaks ei muutu [kui mingi aktsia puhul otsustatakse divikas ära kaotada, siis küll kaotad rahas, kuna reegline hind kukub selle otsuse peale :)]. Ja minu südametunnistus ei tõrgu tagastust vastuvõtmast. Riik doteerib igasugu asju(taastuvenergia, “hoovid korda” jne) ja kui see tagastus motiveerib inimesi kasvõi natukene oma pensioni peale mõtlema, siis on ju hästi.

        Kas saaks paremini? Jah, saab küll. Sul on väga mõistlikud ettepanekud. Ma olen kahe käega nende poolt kuid paraku “It is what it is and let’s make best of it”. Kõiki oma rahanatukesi III sambasse suunata on halb mõte, kuid tsiteerides Taurit: “Hajutamine-hajutamine-hajutamine!”.

        P.S. Ma ei ole ole teinud ühtegi investeeringut III sambasse.

        • Ma loodan, et Tuleva võtab pensionisamba reformimise idee suuremalt ette ja suudab pangad nurka surudes riigile selgeks teha, et tänane kolmas sammas oma 150 miljoniga ei ole eesmärki täitnud. Kolmas sammas võiks olla õnnestunud juhul, kui selle kasutajaskond kasvab paarisajale tuhandele tänaselt 40 tuhandelt (s.h. on kindlasti dubleerivaid kontosid).

          Indeksfondi idee on hea ja sellele vastu vaielda on arusaadavalt keeruline. See ei ole ka minu eesmärk. Aga küsimus on selles, et kas ühte ja samat toodet peaks portfelli ostma mitmel erineval juhul? Ma arvan, et mitte. Ja see küsimus tuleks ära lahendada.

          PS! Tulumaksutagastust dividendidena võtta on küll hea mõte, kuid senikaua kui sellel nime “dividend” küljes ei ole, siis ma usun, et vähesed suudavad seda dividendina võtta.

  • Kolmanda ja teise samba selge vahe on, et kolmandast saad oma raha lõpuks ka (ühe korraga) kätte ja võid teha sellega mida tahad. Praegusel kujul on II ja III samba ühendamisel mina teise sambasse lisamakseid ei teeks, kuna raha läheb kindlustus firma kätte.

    • Tere, Karmo!

      Lootust on, et vähemalt mingil määral hakkab ka II samba väljamaksete koha pealt jää liikuma – me Tulevas toetame tugevalt sead seadusemuudatust, et II samba väljamaksed muutuks paindlikumaks, et ainult osa rahast peaks olema kindlustuslepingu all ja ülejäänuga saad ise otsustada, mida teha. Sügisel läheb Kogumispensionide seadus uuesti arutelu alla ja väljamaksete küsimus võiks olla üks võtmeteemadest arutlemiseks.

  • Tere,
    Soovitati kuulatan pensioni III samba saadet ja pean kahjuks märkima, et andsite seal valet infot.
    Tutvuge Tulumaksuseaduse § 28-ga.
    Põhimõtteliselt on kehtib see kõigi liikmesriikide vahel, s.t. kui Eestis on sõlmitud III samba leping ja inimene läheb Soome tööle ja jätkab maksmist Eestis olevasse pensionilepingusse, siis vastava teatise alusel arvestab Soome maksuamet oma reeglite alusel tulumaksu tagasi ( minu andmete kohaselt on seal piiriks 5000€ kalendri aasta jooksul).
    Vastavalt samale seaduse pügalale toimib asi ka vastupidi: kui Soomes töötades vabatahtliku kogumise lepingu sõlminud inimene tuleb mingi aja pärast Eestisse ja asub eesti maksumaksjaks ja jätkab Soomes pensionikogumist, siis vastavalt teatise alusel arvestatakse eesti normide kohaselt tulumaksu tagasi ( 15% kalandriaasta brutost kuid mitte üle 6000€).
    Olen ise sellega seotud ja igal aastal väljastame kõigile meie nüüd Soomes töötavatele ja Soomes maksu maksvatele inimestele vastavaid tõendeid Soome Maksuametile esitamiseks.
    Lisaks on muidugi III samba kogumiseks ka muid ja avaramaid võimalusi kui ainult pankade poolt pakutud kindla riskitasemega fondid. Põhimõtteliselt on võimalik ka III samba vahendeid ise juhtida: s.t. 100% võlakirjad kuni 100% aktsiad ja kõik sinna vahele jääv.
    Lisan oma telefoni kui suurem huvi. 5082224.
    Tervitades
    Uko Tipp

    • Tere, Uko!

      Aitäh täpsustuse eest! Kas oskad öelda, miks see info nii peidus võiks olla? Pensionikeskuse lehte uurides ei tule see üldse välja, et selline omavaheline arvestus kehtib.

  • Tere,
    Pole aimugi. Samas Tulumaksuseaduses on see selgelt välja toodud ja Pensionikeskus ilmselt toimetab ainult Eesti pensionikogumisega.
    Tervitades

    Uko

  • Tauri proovi läbi teha lihtne arvutus, vaata mis saad tulemuseks
    Eeldused:

    Iga kuu
    1)LHV indeks III sambasse 200€ + tm tagastus ka sinna, lihtsuse mõttes eeldame, et tööandja teeb maksed = 240€ iga kuu. (mitte ei tee veebruaris ühte suuremat makset tm tagastuse eest)
    2) kasvukontole misiganes indeksfondi 200€ iga kuu

    Tootlus 7% aastas
    Kogud kokku 25 aastat. (ehk seni kuni saad 55)

    Siis võtaks kogu raha välja
    1) juhul maksan kogu summalt 10%.
    2) juhul maksan 20% teenitud intressidelt (sissemaksetelt 0%)

    Kui suuri vigu arvutustes ei teinud siis 1) juhul on tulemuseks 170k€ ja teisel 138k€.

    Kui kogu emotsionaalne pool kõrvale jätta siis milles on probleem ja miks ma peaksin ise pead vaevama kasvukontol indeksite välja valimisega? (mina, ja ma eeldan, et enamus eestlased ei oskaks sealt ka selliseid indekseid välja valida mis mõistliku tõenäosusega parema tootluse annavad kui LHV III indeks)

Copyright © 2014. Created by Meks. Powered by WordPress.