Natuke valus kuulamine. Faktid võiks enne saadet selgeks teha. Nüüdsama aprillis ei toimunud mitte erakorraline, vaid täiesti korraline pensionitõus, mis – üllatus-üllatus – ongi iga-aastaselt ette nähtud, et pensionärid elukalliduse tõusuga sammu hoida jaksaks.
“Igal aastal 1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionite indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.” Pensioni indekseerimine
Keskerakond lubas valimiskampaaniat tehes erakorralist pensionitõusu, mida siiski ei pruugi tulla.
Hei!
Mitmed erakonnad lubasid erakorralist pensionitõusu, see polnud vaid Keskerakonna lubadus.
Hei!
Kommentaari mõte oli siiski selles, et erakorralist pensionitõusu pole sel aastal (ega ka mitmel eelneval aastal) toimunud. Küll aga oli nüüdsama aprilli alguses korraline pensionite indekseerimine, mille tulemusel pensioneid tõepoolest tõsteti.
Kuulake alates 15:48 Kristi Saare juttu: “Praegu tuleb järjekordne erakorraline esimese samba pensionitõus… või tuli, noh, mis iganes ta oli, mingi kaheksa või üheksa prossa, eks ju. See on see sama, kui see kartulite või küttepuude jaotamine tegelikult, et inimesed ei saa hakkama sellega, mida meie see maksu ümberjaotamise eesmärgiga oleme saavutanud, ja siis erakorraliselt noh kütame kopterilt raha peale, vahet pole, kas see on kartulite või eurodena, noh, tulemus on sama – me ühekordsete, noh, populistlike meetmetega parandame fundamentaalset probleemi, mis on selles, et noh, me ei suuda esimest sammast rahastada, sest meil ei ole lihtsalt nii palju maksumaksjaid. Ja naftat ka jätkuvalt ei ole.”
Üldiselt oli hea saade, ent see tsiteeritud osa paraku ei pea paika, sest erakorralist esimese samba pensionitõusu ei ole sel aastal toimunud. Ja ei pruugi ka tulla. Pensionite indekseerimine on täiesti tavapärane protsess. Seekord tõsteti pensioni baasosa 175.439 euro pealt 191,6496 eurole ehk ca 9,24%. Pensioni aastahinnet aga tõsteti 6,161 eurolt 6,627 euroni ehk ca 7,56%. Keskmiselt tõusid pensionid ca 8,4%. Ei midagi erakorralist. 🙂
Kui sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine ei suureneks ning tarbijahinnahindeks ei tõuseks, ei tõuseks ka pensionid.
Jõudu!
Tänan täpsustamast! 🙂
Tere!
Aitäh hea kuulamise eest!
Äripäeva tõlgitud raamatud on tõesti väga head. Aga kriitika siinpool oleks, et tihti on üle mõistuse kallid. Sama raamat inglise keeles on mõni kord 3-4x odavam väljamaalt tellides (koos postikuluga).
Isiklikult pole mul probleemi lugeda raamatuid ka inglise keeles, aga mõni kord sooviks ka oma emakeeles seda teha. Sellise juurde hindlusega kaob huvi lugeda raamatut oma emakeeles
Hei!
Eestikeelse ruumiga on see probleem, et me oleme lihtsalt liiga väikesed, et olla konkurentsis inglise keelsete hindadega. Muidugi tuleb arvestada, et enamus Äripäeva tõlkeid on kõvade kaantega ning kui näiteks inglise keelseid raamatuid vaatad, siis on seal täpselt sama tendents: paperback on hardbackist omajagu soodsam. Klubilise hind ca 30 eurot võib esialgu tunduda kallis, kuid tegelikult on see heade mõtete eest umbes pudel veini kuus. Vahest ju võib emakeelset kirjandust endale lubada. 🙂
Taurile rahustuseks, et tegelikult ei ole pensionieas vaja päris 100% tulusid katta. USA näitel vähemalt räägitakse, et kuna töötamisega seotud kulud pensionile minnes vähenevad, siis piisab täitsa 70% kanti jäävast tulust.
Seejuures on eristatud veel nö go-go, slow-go ja no-go aastaid, kus aja möödudes kulud vähenevad veelgi, kuna energia saab otsa ja ei mölla nii palju ringi. Eesti kontekstis võib muidugi olla küsitav, kui palju seda reisimise osa seal go-go aastate juures teha jaksab isegi 70% tuludega.
Selles suhtes on kindlasti abiks, kui enne pensionile minekut oled juba harjunud arvestatava osa tulust kõrvale panema. Siis võib küll sissetulek langeda, aga elukvaliteet jääb samaks.
Kui mõelda nii, et transpordikulu jääb ära, kuid auto on siiski vajalik, siis puhtalt transpordikulu kadumine annab marginaalse efekti. Küll aga on eluasemelaen tõenäoliselt makstud ja sellega vabaneb mingi ressurss. Selles mõttes on sul õige mõte, et võib-olla 100% ei peagi olema eesmärk. Mina aga töötan selles suunas, et suudaksin tagada endale olukorra vähemalt 200% ulatuses. 🙂
Kui seadusandja pakub mulle võimaluse kanda 2+4% tulumaksueelselt otse oma investeerimiskontole, hakkab see raha sinna minema esimesel võimalusel. Kui lisaks peaks tekkima võimalus seda summat tõsta, kasutan ka selle ära (tõenäoliselt) maksimaalsel võimalikul määral.
Natuke valus kuulamine. Faktid võiks enne saadet selgeks teha. Nüüdsama aprillis ei toimunud mitte erakorraline, vaid täiesti korraline pensionitõus, mis – üllatus-üllatus – ongi iga-aastaselt ette nähtud, et pensionärid elukalliduse tõusuga sammu hoida jaksaks.
“Igal aastal 1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionite indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.” Pensioni indekseerimine
Keskerakond lubas valimiskampaaniat tehes erakorralist pensionitõusu, mida siiski ei pruugi tulla.
Hei!
Mitmed erakonnad lubasid erakorralist pensionitõusu, see polnud vaid Keskerakonna lubadus.
Hei!
Kommentaari mõte oli siiski selles, et erakorralist pensionitõusu pole sel aastal (ega ka mitmel eelneval aastal) toimunud. Küll aga oli nüüdsama aprilli alguses korraline pensionite indekseerimine, mille tulemusel pensioneid tõepoolest tõsteti.
Kuulake alates 15:48 Kristi Saare juttu: “Praegu tuleb järjekordne erakorraline esimese samba pensionitõus… või tuli, noh, mis iganes ta oli, mingi kaheksa või üheksa prossa, eks ju. See on see sama, kui see kartulite või küttepuude jaotamine tegelikult, et inimesed ei saa hakkama sellega, mida meie see maksu ümberjaotamise eesmärgiga oleme saavutanud, ja siis erakorraliselt noh kütame kopterilt raha peale, vahet pole, kas see on kartulite või eurodena, noh, tulemus on sama – me ühekordsete, noh, populistlike meetmetega parandame fundamentaalset probleemi, mis on selles, et noh, me ei suuda esimest sammast rahastada, sest meil ei ole lihtsalt nii palju maksumaksjaid. Ja naftat ka jätkuvalt ei ole.”
Üldiselt oli hea saade, ent see tsiteeritud osa paraku ei pea paika, sest erakorralist esimese samba pensionitõusu ei ole sel aastal toimunud. Ja ei pruugi ka tulla. Pensionite indekseerimine on täiesti tavapärane protsess. Seekord tõsteti pensioni baasosa 175.439 euro pealt 191,6496 eurole ehk ca 9,24%. Pensioni aastahinnet aga tõsteti 6,161 eurolt 6,627 euroni ehk ca 7,56%. Keskmiselt tõusid pensionid ca 8,4%. Ei midagi erakorralist. 🙂
Kui sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine ei suureneks ning tarbijahinnahindeks ei tõuseks, ei tõuseks ka pensionid.
Jõudu!
Tänan täpsustamast! 🙂
Tere!
Aitäh hea kuulamise eest!
Äripäeva tõlgitud raamatud on tõesti väga head. Aga kriitika siinpool oleks, et tihti on üle mõistuse kallid. Sama raamat inglise keeles on mõni kord 3-4x odavam väljamaalt tellides (koos postikuluga).
Isiklikult pole mul probleemi lugeda raamatuid ka inglise keeles, aga mõni kord sooviks ka oma emakeeles seda teha. Sellise juurde hindlusega kaob huvi lugeda raamatut oma emakeeles
Hei!
Eestikeelse ruumiga on see probleem, et me oleme lihtsalt liiga väikesed, et olla konkurentsis inglise keelsete hindadega. Muidugi tuleb arvestada, et enamus Äripäeva tõlkeid on kõvade kaantega ning kui näiteks inglise keelseid raamatuid vaatad, siis on seal täpselt sama tendents: paperback on hardbackist omajagu soodsam. Klubilise hind ca 30 eurot võib esialgu tunduda kallis, kuid tegelikult on see heade mõtete eest umbes pudel veini kuus. Vahest ju võib emakeelset kirjandust endale lubada. 🙂
Taurile rahustuseks, et tegelikult ei ole pensionieas vaja päris 100% tulusid katta. USA näitel vähemalt räägitakse, et kuna töötamisega seotud kulud pensionile minnes vähenevad, siis piisab täitsa 70% kanti jäävast tulust.
Seejuures on eristatud veel nö go-go, slow-go ja no-go aastaid, kus aja möödudes kulud vähenevad veelgi, kuna energia saab otsa ja ei mölla nii palju ringi. Eesti kontekstis võib muidugi olla küsitav, kui palju seda reisimise osa seal go-go aastate juures teha jaksab isegi 70% tuludega.
Selles suhtes on kindlasti abiks, kui enne pensionile minekut oled juba harjunud arvestatava osa tulust kõrvale panema. Siis võib küll sissetulek langeda, aga elukvaliteet jääb samaks.
Kui mõelda nii, et transpordikulu jääb ära, kuid auto on siiski vajalik, siis puhtalt transpordikulu kadumine annab marginaalse efekti. Küll aga on eluasemelaen tõenäoliselt makstud ja sellega vabaneb mingi ressurss. Selles mõttes on sul õige mõte, et võib-olla 100% ei peagi olema eesmärk. Mina aga töötan selles suunas, et suudaksin tagada endale olukorra vähemalt 200% ulatuses. 🙂
Kui seadusandja pakub mulle võimaluse kanda 2+4% tulumaksueelselt otse oma investeerimiskontole, hakkab see raha sinna minema esimesel võimalusel. Kui lisaks peaks tekkima võimalus seda summat tõsta, kasutan ka selle ära (tõenäoliselt) maksimaalsel võimalikul määral.