Saade #107: Uudised
Kuidas võtta portfellis arvesse “hapuks” minevaid ühisrahastusprojekte?
Saates mainitud projektid:
Crowdestate – Kevade 9
Estateguru – Katusepapi 5, Toome puiestee
Investly – Fineteam OÜ ja Best Building OÜ.
Saates mainitud projektid:
Crowdestate – Kevade 9
Estateguru – Katusepapi 5, Toome puiestee
Investly – Fineteam OÜ ja Best Building OÜ.
Mu arust on natuke imelik, et Crowdestate ja EstateGuru projektide puhul on tehtud meedia poolt sellist lärmi. Arvan, et need projektid lõpevad investori jaoks siiski hästi.
Investly on aga siinjuures natuke teise kaliibriga ja kuna meedia põhjal on jäänud tunne, et eesmärgiks oligi investoritelt raha välja petta, siis meedia selline tähelepanu on aktsepteeritav.
Üldplaanis muidugi investorite harimise ja ka riskidega arvestamise seisukohalt hea seda infot lugeda/teada ja eks otsuse saab teha lõpuks igaüks, aga endale isiklikult tundub siiski, et Crowdestate/EstatGuru mainitud projektid lõpevad investori jaoks positiivselt.
Samas, mu arust on meedia poolt sel teemal täiesti tähelepanuta jäetud keskkond nimega Bondora, kus probleemseid laene on lõppkokkuvõttes võrreldes nende 3. ülal mainitud portaaliga kordades rohkem ja seda nii lepingute arvult kui ka võlguolevalt kogusummalt. Eelduslikult on investorite raha Bondoras miljonites eurodes probleemsete laenude all kinni ja suur osa sellest ei taastu arvatavasti mitte kunagi. Lisaks, probleemseid laene (laenude põhiosasi) kuvatakse portaalis kummaliselt/moonutatult, et oma statistilisi numbreid näidata ilusamana kui nad tegelikult on. Seega tundub kummaline, et meediaväljaanded ei tunne selle portaali vastu mingitki huvi. Bondora võlamenetlusprotsess on ka täiesti läbipaistmatu. Lisaks muudetakse tagaselja reegleid (ehk investori sõlmitud lepingutest ei peeta kinni) ja võetakse võlamenetluskuludena investoritelt ebamõistlikult suur % teenustasusi. Hispaaniasse jagatakse valimatult laene (sh intressiga üle 200%, mis tundub ebaloogiline, et keegi sellise % juures üldse kavatseb kuni 5 aastaseid laenusi tagasi maksma hakata), kus suure tõenäosusega kaotavad investorid palju raha. Automaatpakkujatega täidetakse arvatavasti kõik laenud ja investor ei saa suurt midagi teha (jah, nüüd vist natukenegi sel teemal asi mõneks ajaks paranenud, kuna pakutakse automaatpakkuja pro varianti). Portaali eesmärk paistab olevat vaid laenumahu suurendamine ja seeläbi oma tulu tõstmine, kuid seda viisil, kus hävitatakse meeletult Bondorat kasutavate investorite raha. Lõpuks tekib küsimus, et kelle huvides Bondora sedasi üldse tegutseb. Bondoras paistab olevat luukeresi mu arust rohkem kui kusagil mujal. Seega Bondora teemal sooviks meediast pigem lugeda korralikult läbi analüüsitud artiklit (mitte mingitki pealiskaudset artiklit, mille koostaja ei tea millest täpselt kirjutab), kus on kõik portaali puudutavad investorit kahjustavad pahupooled täiesti läbi hekseldatud.
Tere, abc!
Täiesti nõustun. Ka mina ja Tauri oleme EG ja CE projektide koha pealt täiesti positiivselt meelestatud, et probleemid saavad ilmselt lahendatud, ning isegi kui jääb midagi kätte saamata, siis kahju investoritele jääb pigem väikseks (st mitte 50-70% kaotust).
Ma isiklikult arvan, et Bondora ei saa tähelepanu sellepärast, et kohalikud ajakirjanikud ei saa lihtsalt aru kuidas 1) ühisrahastus toimib 2) kuidas Bondora toimib. Muidugi Bondora puhul ongi raske aru saada sellest, et kuidas asjad toimivad ja seetõttu on ka paljud inimesed portaalist väljunud (mina ja Tauri ka mõlemad), aga seesama CE ja EG asjade kella külge panek näitab, et olulisemad on veidi klikid kui sisu, ja ei tasu vist ajakirjaniku aega ja süvenemist ära, et Bondora tegelikult ka ette võtta (kuigi väga paljud investorid on Bondorat analüüsinud ja annaks sisukat kriitikat ja infot mille põhjal kirjutada!).
Kusjuures vähemalt LHV puhul on see teema ka, et 3 kohaga näidatakse nasdaq’il hinda, 3 komakohaga saab orderit sisestada, 3 komakohaga näidatakse kontrolllehel numbreid, aga börsile jõuab ümardatud 2 kohaline hind. (pane tähele, 0.005 ümardub 0.01 peale)
Selliseid lihtsamaid probleeme nasdaq baltic’us graafikute joonistamisega, 15min viitega (mis tundub, et on väga kunstlik) jpm’ga on pidevalt midagi põnevat näha. 😀
Et tõesti, kas klassikalisel väärtpaberibörsil toimub üksjagu kino.
Kusjuures ma pole seda ümardamise asja tähele pannudki! Tänapäeva IT taseme puhul tõesti kummalised nüansid. 15-min viide on küll puhtalt rahalistel eesmärkidel, et Nasdaq saaks börsiinfot maha müüa, neile teenimise koht.